Kehtna vald – elupaik roheluse keskel
Kehtna vald asub Kesk-Eestis, Rapla maakonna lõunaosas, olles tuntud oma looduskauni ja mitmekesise maastiku poolest. Valla halduskeskus paikneb Kehtna alevikus. Kehtna vald moodustati 2017. aasta haldusreformi käigus, mil ühinesid Kehtna ja Järvakandi vallad, tuues kokku mitmekesise ajaloo ja kogukondlikud traditsioonid.
Valla pindala on ligikaudu 512 km², millest 27% moodustab haritav maa ja 55% kaetakse metsadega, ülejäänu hõlmavad elamumaad, tootmisalad, sood ja rabad. Kehtna valda iseloomustab kompaktne geograafia – põhjast lõunasse ulatub see ligi 40 kilomeetrit ja idast läände 15 kilomeetrit. Piirnevateks omavalitsusteks on Rapla, Märjamaa, Põhja-Pärnumaa ja Türi vallad.
Kehtna valda eristab soodne ja keskne asend, millele lisandub hea teede- ja raudteevõrk. Valda läbivad olulised maanteed, nagu Tallinna-Rapla-Türi maantee ja Rapla-Järvakandi-Kergu maantee, samuti Tallinn-Lelle ja Lelle-Türi-Viljandi raudteeliinid, mis tagavad kiire ja mugava ühenduse Tallinna, Türi, Pärnu, Viljandi, Haapsalu ja Tartuga.
Vallas asub 1 alev, 5 alevikku ja 43 küla, kus elu ja areng on kujundanud seitse omanäolist piirkonda. Keskused on Järvakandi alev, samuti Kehtna, Kaerepere, Eidapere, Lelle ja Keava alevikud ning Ingliste küla. Igal piirkonnal on oma kultuurilised eripärad, kogukondlikud sündmused ja looduslik ilu.
Kehtna vald on koduks ettevõtlikele inimestele, kes väärtustavad looduslähedast elukeskkonda ja turvalist kogukonda. Vald pakub erinevaid võimalusi hariduseks, kultuuriks ja spordiks, luues tugeva aluse nii kohalike elanike igapäevaelule kui ka külalistele avastamiseks.
Sümboolika
Kehtna valla vapp – sinise ja hõbedaga kaldjaotatud kilbil (I) hõbedane leegitsev karikas ja (II) must ronk.
Kehtna valla lipp – sinise ja valgega kaldjaotatud väljal (I) valge leegitsev karikas ja (II) must ronk.
Võrdsete osapooltena liitunud valdade järjepidevusest tulenevalt on vapil karikas ja ronk. Leegiga karikas sümboliseerib piirkonna klaasitööstuseid läbi aegade. Leek on ka kodukolde ja valla elujõu sümboliks. Sinine värv viitab kõnnumaa järvedele, jõgedele, laugastele. Ronk on valla elujõu, pikaealisuse ja väärtushinnangute sümboliks, sest kaaren kehastab häid mõtteid ja mõttetegevust, arukust ja tarkust, ettenägelikkust ja mälu, inspiratsiooni ja poeesiat. Need omadused on vajalikud ka koolihariduse ja kutseoskuste omandamisel valla erinevates haridusasutustes. Kehtna kaaren sümboliseerib põllumajandustegevuse püsimist vallas. Võimu sümbolina hoiab ja kaitseb ronk väliste mõjutuste eest kohalikku kogukonda tema tegevuses oma elu korraldamisel ning valvab ja hoiab silma peal piirkonna rahumeelsel arengul.
Vappi ja lippu võib kasutada ainult Kehtna Vallavalitsuse loaga.
Valla tunnuslause ja logo.
Tunnuslause eestikeelne versioon on „Kehtna vald tiivustab tegudele”. Ingliskeelne versioon on „Kehtna inspires all to good deeds”.
Logol kujutatakse musta lindu lendamas suunaga vasakule ning ümbritsetuna seitsmest sinisest pügalristist (kaheksakannast). Logo ja tunnuslauset kasutatakse üldjuhul koos.
Tunnuslause ja logo kasutamise eesmärgiks on üldsust vallast teavitada.
Tunnuslause ja logo kasutamine on vaba, kuid valla mainet kahjustaval viisil on vallavalitsusel õigus nõuda tunnuslause ja logo kasutamise lõpetamist ning tekitatud kahju hüvitamist.
Kehtna valla sümboolika failid on allalaadimiseks saadaval Kehtna Vallavalitsuse SharePointi kaustas. Kasutamisel tuleb järgida kehtivaid reegleid. Lisainfo saamiseks pöörduge Seily Sõgel-Raid poole.
Statistika
- jaanuaril 2025 elas vallas 5378 elanikku. Lapsi sündis 2024. aasta jooksul 47, nendest 21 tüdrukut ja 26 poissi, 2024 aasta jooksul suri 70 elanikku. Välismaale asus 11 kodanikku, valda tuli välismaalt 27 kodanikku.