Kompostimine ehk komposteerimine on looduslik aia- ja toidujäätmete lagundamise protsess, mille käigus valmib lõppsaadusena toiteainerikas kompost. Komposti saab lisada aiamaale, toalillede mullale jne, see parandab mulla omadusi (aitab hoida vajalikku niiskust ja pH-taset) ning kunstlikke väetisi pole vaja.

Alates 1. jaanuarist 2024 peab Kehtna valla jäätmehoolduseeskirja kohaselt kinnistul olema biojäätmete kogumiseks eraldi kogumismahuti ning biojäätmed tuleb üle anda jäätmevedajale. Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida samal kinnistul või viia jäätmejaama või anda üle asjakohast luba omavale isikule.

Komposti tegemisel on oluline materjalide õige tasakaal; protsess vajab süsinikku, lämmastikku, vett ja õhku. Parim kompostisegu on selline, kus on enam-vähem pooleks rohelist lehematerjali (toidujäätmed, värskelt niidetud muru jms) ning kiulist puitunud materjali (kuivanud lehed, oksaraod, saepuru jms). Oluline on, et üks kompostimaterjal ei hakkaks domineerima; protsess toimib, kui segamini on nii toidu- kui aiajäätmed, ja kompostis tõuseb temperatuur. Mõistlik on laduda komposti kihiti (nt muruniide, köögijäätmed, muld, turvas, oksad, lehed jne), siis ei ole vaja komposti ümber tõsta ega segada.

Komposter või isevalmistatud kast?

Kehtna valla tiheasustusalal võib toidujäätmeid kompostida ainult kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes (kompostrites) või ise valmistatud kastides. Hajaasustuses on lubatud toidujäätmete kompostimine aunades. Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida ka lahtises aunas. 

Kompostri saab osta poest. Neid pakuvad erinevas hinnaskaalas paljud tootjad ja neid on erineva väljanägemisega, suuremaid ja väiksemaid.

Ise valmistatud kompostikast võiks olla minimaalselt mõõtudega 1,2m X 1,2m. Kasti kolm külge võivad olla püsivalt kinni, kuid esikülg kergesti avatav (nt ka korruste kaupa), sest siis pääseb kompostile ligi segamiseks, materjali lisamiseks ja komposti väljavõtmiseks. Kompostikast, kuhu pannakse mh toidujäätmeid, peab olema kaitstud kahjurloomade sissepääsu eest, st vajalik on näriliste eest kaitsev korpus ja suletav kaas.

Asukoht

Kompostimisaun, -kast ning komposter peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt ühe meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti, ja vähemalt kümne meetri kaugusel kaevust. Kompostimiseks sobib päikese- ja tuulevarjuline koht; vältida tuleks madalamaid paiku, sest komposti ei tohi valguda liigset vihmavett.

Kuidas kompostida?

Esimeseks kihiks võiks olla kas õhurikas muld või turvas, mille peale võiks panna rohelise kihi ehk toidujäätmed, niidetud muru jms. Edasi peaks tulema pruun kiht, mis võib olla ka eelmise kihiga segamini. Pruuni kihti sobivad aiajäätmed nagu puulehed ja oksaraod. Oksad tuleks peenestada või väiksemaks teha, muidu on nende kõdunemisaeg liiga pikk. Pruuni kihi võib moodustada ka natukene turvast või mulda, rebitud ajalehti, munakarpe, põhupelleteid, puukoorehake.

Kompostiljoni koduleht pakub põhjalikku teavet kompostimise kohta, sealhulgas erinevaid meetodeid ja praktilisi nõuandeid. Lehelt leiate ka kasulikke õppevideoid ja juhiseid, mis aitavad kompostimisega alustada.

Kompost ei tohi haiseda! Liiga tihe või liiga märg kompost hakkab haisema ja mädanema: see on märk hapnikupuudusest. Õhulisuse tagamiseks võiks lisada kompostile oksaraage, mulda, turvast, heina, hekseldatud põhku või nt ökopelleteid jms. Liigne kuivus jälle ei lase kompostil kuumeneda ja protsess ei käivitu. Niiskuse tekitamiseks on enamasti juurde vaja lämmastikku, mida leidub toidujäätmees, aga ka värskelt niidetud murus, nõgestes jms. Niiskuse määra saab kontrollida komposti pigistades: kui eraldub rohkem kui paar tilka vett, on kompost liiga niiske ja alanud on roiskumise protsess.

Hea tulemuse kindlustamiseks tuleks komposti paar korda aastas segada (nt seda aiahargiga ümber tõstes: nii kanduvad servades olevad mittelagunenud osised kõige kuumemasse kohta komposti keskel); võib teha ka ühe kompostikasti lisaks ja kompost sinna lihtsalt ümber tõsta. Saab ka ilma segamata, aga sellisel juhul tuleb jälgida, et kompost koosneks enam-vähem võrdselt nii puistematerjalist kui ka niisketest biojäätmetest. Kompost on valmis, kui see on tumepruun ja sõmer ning sarnaneb kõdusõnnikule, kuid lõhnab nagu muld.

Kiirkomposter

Kiirkomposter on spetsiaalne kompostimisnõu, mis loob soodsad tingimused orgaaniliste jäätmete kiireks lagunemiseks. Tänu soojust säilitavale konstruktsioonile ja hea õhuringluse tagamisele toimub komposteerumine tavapärasest kiiremini, sageli vaid mõne kuu jooksul. Kiirkompostrid on eriti kasulikud linnakorterite aedades või väikestes majapidamistes, kus soovitakse kiiresti saada toitaineterikast komposti. Kiirkompostri kasutusjuhend sisaldab praktilisi näpunäiteid alustamiseks, jäätmete lisamiseks, hoolduseks ning levinud probleemide lahendamiseks.