Kui ohus on inimese elu, tervis või riigi julgeolek, teavitab riik elanikke võimalikult kiiresti ja laiaulatuslikult. Seda kutsutakse ohuteavituseks, kus lisaks riigi ametlikele kanalitele, meediale ja sotsiaalmeediale kasutab riik väga kiire levikuga otseteavituse viise, et anda teada, mis juhtus ning mida teha.
- Ohuteavituse saamisel suhtu sellesse ülitõsiselt, käitu kiiresti vastavalt saadud juhistele ja otsi riigipoolset lisainfot.
- Kui kuuled sireene, siis varju lähimasse siseruumi ning alles siis otsi infot.
- Esimesele ohuteavitusele järgneb alati detailsem info riigi kanalites.
- Ohustatud piirkonnas olevatele inimestele saadab riik mobiiltelefonidele teavituse nimega EE-ALARM.
- Infot, mis on juhtunud ja kuidas käituda, saab riigi kriisikanalitest: kriis.ee, olevalmis.ee, riigiinfo telefonilt 1247, samuti ERRist ja teistest uudistekanalitest. Kriisi ajal edastab riik infot ka oma sotsiaalmeediakanalite kaudu.
- Selleks, et olla valmis ohuteavitustele kiirelt reageerima, tasub juba enne kriise valmistuda olevalmis.ee juhiste põhjal.
- Uuri Maa-ameti kaardirakenduselt, kas elad või töötad piirkonnas, kus võib asuda ohtlikke ettevõtteid. Ohtlikes ettevõtetes toimuvatest õnnetustest teavitatakse samuti riigi ohuteavituse kanalite kaudu.
Ohuteavituse kanalid
- EE-ALARM teavitus mobiiltelefonidele
- Sireenid
- Veebilehed www.kriis.ee, www.olevalmis.ee
- ETV ja ETV+ ribatekst, RDS tekst Vikerraadios (FM 104.1 MHz)
- ERR ja muud meediakanalid, riigiasutuste sotsiaalmeedia
- Riigiinfo telefon 1247
Vajadusel kasutatakse ka valjuhääldiga, ukselt-uksele ning droonidega teavitamist.
Ohuteavituse edastab riik alati mitme kanali kaudu, sest kõige kiiremad teavituskanalid sisaldavad alati kõige vähem infot ning nii tagame info leviku ka olukordades, kus mõni kriisinfo kanal näiteks tehnilistel põhjustel ei toimi.
Sireenid käivitab riik ainult äärmuslikul juhul, kui on kiire ja vahetu oht inimese elule – näiteks suurõnnetused ohtlike kemikaalidega või sõjaline oht. Kui kuuled sireene, siis varju koheselt lähimasse siseruumi ning alles siis otsi lisainfot kriisiinfo kanalitest.
Ohu möödumise kohta saab samuti infot kriisiinfo kanalitest.
Mis on EE-ALARM?
EE-ALARM on riigi saadetud teavitus mobiiltelefonile, mis annab elanikule teada, mis on juhtunud ning mida teha. Saatjana kuvatakse EE-ALARM või kui sul pole Eesti telefoninumbrit, siis kuvatakse sõnum numbrilt: +372 5950 0000.
EE-ALARM saadetakse üldjuhul ohualas viibivatele elanikele ohuolukorra alguses ning ka selle lõppemisel. Kui oled vahepeal liikunud ohualast ära või hoopiski sinna läinud, siis võib juhtuda, et saad kas ainult alguse või lõpu teavituse.
EE-ALARMi saatmise korraldab üldjuhul sündmust lahendav asutus.
Abi kutsumine
Eestis ja mujal Euroopa Liidus on kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks üks ja ühtne hädaabinumber 112. Sellele numbrile helistamine on tasuta ja see on Sulle alati kättesaadav. Helista kohe hädaabinumbril 112, kui Sinu või kellegi teise elu, tervis, vara või keskkond on ohus, samuti siis, kui kahtlustad, et midagi ohtlikku võib juhtuda.
Kuidas teha hädaabikõnet?
- Veendu, et kõik sinu pereliikmed teavad hädaabinumbrit 112 ja oskavad seda õigesti kasutada.
- Veendu, et kõik sinu pereliikmed teavad täpselt teie kodust aadressi. Pane laste ja eakate jaoks kodune aadress nähtavale kohale.
- Ilma levita saab hädaabikõnet teha, kui telefon korraks välja lülitada. Sisselülitamisel saab teha hädaabikõne teiste mobiilioperaatori võrkudesse enne SIM-kaardi aktiveerimist (enne koodi sisestamist). Teine lahendus teiste operaatorite võrgust hädaabikõne tegemiseks on SIM-kaardi eemaldamine.
- Enne hädaabikõne tegemist taga enda ohutus. Mine ohust eemale või varja end ohu eest.
- Ära eelda, et keegi teine on hädaabikõne juba teinud. Jäta kõne tegemata vaid siis, kui oled veendunud, et häirekeskusele on info juba edastatud ja sul ei ole midagi uut sündmuse kohta lisada.
Helistades hädaabinumbrile, ütle kohe alguses, mis juhtus.
- Kuula päästekorraldaja küsimusi ning vasta neile täpselt ja lühidalt. Muu hulgas võidakse sinu käest küsida: kas keegi on viga saanud; mitu inimest on viga saanud; mis on sündmuskoha aadress või asukoht, kuhu on vaja abi saata.
- Ära katkesta kõnet enne, kui abistamiseks vajalikud asjaolud on välja selgitatud. Kui elu ja vara on ohus, saadetakse abi välja juba kõne ajal.
- Hoia oma telefoniliin vaba, et päästekorraldaja saaks sulle vajadusel tagasi helistada.
- Kuulmis- ja kõnepuudega inimesed saavad abi kutsuda, saates SMS-i numbrile 112.
Kui hädaabikõne on tehtud
- Jätka vajaduse korral esmaabi osutamist kuni abijõudude saabumiseni.
- Hoia oma telefoniliin vaba, et päästekorraldaja saaks sulle vajaduse korral tagasi helistada.
- Helista uuesti hädaabinumbrile, kui olukord muutub raskemaks.
- Helista uuesti ka siis, kui on vaja teatada, et sündmus on lahenenud ja abivajadust enam ei ole.
Kuidas kutsuda abi, kui telefonil ei ole levi?
- Kui mobiiltelefon on operaatori levist väljas, lülita telefon korraks välja. Sisselülitamisel tee hädaabikõne enne SIM-kaardi aktiveerimist (enne koodi sisestamist). Selleks, et päästekorraldaja saaks levi olemasolul sulle vajaduse korral tagasi helistada, peab olema SIM-kaart uuesti aktiveeritud.
- Kui igasugune telefoniside puudub, mine abi kutsuma lähimasse pääste-, politsei- või kiirabiasutusse või haigla erakorralise meditsiini osakonda.
ESMAABI
- VEENDU ENDA OHUTUSES!
- HINDA KANNATANU SEISUNDIT!
- HELISTA VÕI KÄSI KÕRVALSEISJAL VIIVITAMATA HELISTADA HÄDAABINUMBRILE 112!
- ALUSTA KIIRESTI ELUPÄÄSTVA ESMAABIGA!
- OSUTA ELUPÄÄSTVAT ESMAABI KUNI KIIRABI SAABUMISENI!
Trauma või terviserikke korral on abivajaja seisund eluohtlik, kui esinevad järgmised tunnused:
- Ta on teadvusetu ega reageeri häälele ega puudutustele.
- Ta hingab ebanormaalselt, st harvem kui 10 korda minutis või sagedamini kui 30 korda minutis.
- Tal on tugev valu rinnus, südamepekslemine või suur nõrkus, mis ei kao rahulikus olekus mõne minutiga.
- Tal on nähtav eluohtlik vigastus, näiteks tugev verejooks, põletus või lahtine luumurd.
- Ta on üle elanud raske õnnetuse (nt plahvatus, liiklusõnnetus, kõrgelt kukkumine), kuid väliseid vigastuste tunnuseid pole veel ilmnenud.
- Tal esinevad järgmised eluohtlikule seisundile viitavad tunnused:
- halvatus
- süvenev segadusseisund
- üle viie minuti kestev krambihoog
- alajahtumine
- väga terav ja järsku tekkiv valu
Kuidas tagada enda ohutus?
- Kannatanut nähes ja abi andma asudes veendu, et sa ei sea ennast samasse ohtu, mille tõttu kannatanu abi vajab, näiteks mürgine keskkond, elekter, ümbritsev liiklus, rünnak vmt.
- Helista või palu mõnel kõrvalseisjal helistada hädaabinumbrile 112.
- Ole nähtav.
- Väldi kokkupuudet verega.
Kuidas kontrollida kannatanu seisundit?
- Kas kannatanu on teadvusel?
- Kõneta kannatanut valju häälega.
- Kui ta ei vasta, raputa teda õlgadest mõõduka tugevusega.
- Kui ta raputusele ei reageeri, näpista teda.
- Kui kannatanu üldse ei reageeri, on ta teadvusetu.
- Kas kannatanu hingab normaalselt?
- Vabasta kannatanu hingamisteed, painutades tema pea ettevaatlikult kuklasse.
- Kuula 10 sekundit, kas kannatanu hingab normaalselt, ja vaata, kas tema rindkere liigub.
- Kui kannatanu hingab normaalselt, siis pane ta püsivasse küliliasendisse.
- Kui hingamine on seiskunud või on ebanormaalne (ahmiv, korisev, pindmine või alla 10 korra minutis), alusta kohe elustamisega.
- Kui näed purskavat või suurt verejooksu, peata see kiirelt.
- Helista viivitamata hädaabinumbrile 112 või lase seda kellelgi teha. Häirekeskus annab vajadusel juhiseid ja suuniseid kannatanule esmaabi andmiseks.
Tasub teada
- Kui tead, et asud lähimast kiirabibrigaadist kaugel, kaalu võimalust kiirema meditsiiniabi saamiseks kiirabile vastu sõita või kannatanu haiglasse transportida, eriti juhul, kui on tegemist hingamisraskustega allergilise reaktsiooniga või laske- ja torkevigastustega.
- Teavita kannatanu transportimisest häirekeskust. Lepi kokku liikumistee, sihtkoha haigla ning märguanne vastu sõitvale kiirabile.
10 põhioskust, mida tasub juurde õppida esmaabi osutamiseks:
- Abistamine teadvusekaotuse korral (sh minestus, krambihoog).
- Südamemassaaži ja kunstliku hingamise tegemine nii lapsele kui ka täiskasvanule.
- Abistamine lämbumise korral.
- Tegutsemine insuldi ja infarkti korral.
- Traumaga ja teadvuseta kannatanu hingamisteede vabastamine.
- Suure verejooksu peatamine.
- Teadvuseta inimese asetamine külili asendisse.
- Abistamine madala või kõrge kehatemperatuuri korral.
- Esmaabi kemikaalikahjustuse ja põletuse korral.
- Käitumine psühhoosiseisundis isikuga.
Helistades hädaabinumbrile 112, juhendatakse sind vajaduse korral elustamisel ja esmaabi andmisel.
Kuidas peatada tugevat verejooksu?
- Helista või käsi mõnel kõrvalseisjal viivitamata helistada hädaabinumbrile 112.
- Võõrale inimesele abi osutamisel kasuta kaitsevahendina kummikindaid või käe ümber mässitud kilekotti.
- Aseta kannatanu lamama.
- Suru haavale sõrmede või peopesaga.
- Tee haavale rõhkside või aseta sinna kokku rullitud riidetükk. Seo see tugevasti kinni või suru sellele peale.
- Kui suur verejooks jäsemel ei peatu, suru sõrmedega kinni jäset verega varustav arter või paigalda žgutt.
- Tõsta võimalusel vigastatud jäse südamest kõrgemale.
- Hoia verejooks suletuna kuni kiirabi saabumiseni.
Kuidas keerata teadvuseta kannatanu püsivasse küliliasendisse?
- Teadvusetu kannatanu, kes hingab, tuleb keerata püsivasse küliliasendisse, näoga ettepoole kaldu. Selliselt püsivad hingamisteed lahti ning röga, okse ja veri saavad vajadusel välja voolata.
- Võid püsivas küliliasendis oleva kannatanu mõneks ajaks järelevalveta jätta, et minna abi kutsuma.
- Kui sul ei õnnestu asetada kannatanut püsivasse küliliasendisse, hoia teda ise külili.
- Jälgi pidevalt kannatanu seisundit. Kuuma korral paku talle varju ja jahutust ning külma korral kata riideeseme või termokilega.
Kuidas teha elustamisvõtteid?
- Kaudne südamemassaaž
- Veendu, et kannatanu on kõval alusel. Põlvita tema kõrvale.
- Ava kannatanu hingamisteed, kallutades tema pea taha ja tõstes lõua üles.
- Aseta oma käed kannatanu rindkere keskele.
- Vajuta rindkerele tugevasti (5–6 cm sügavusele) ja kiiresti (100 korda minutis).
- Tee ilma pausideta vajutusi rindkerele, kuni kiirabi saabumiseni või kuni kannatanu hakkab normaalselt hingama või tuleb teadvusele.
- Kui kannatanu läheduses on avalikult kasutatav AED elustamisaparaat, kasuta seda! Lülita see sisse ja järgi juhiseid.
- Kaudne südamemassaaž koos kunstliku hingamisega
- Kui kiirabi saabumine võtab kaua aega, tee lisaks rindkere vajutustele ka kunstlikku hingamist. Võõrale inimesele kunstliku hingamise tegemisel kasuta võimalusel elustamiskilet.
- Veendu, et kannatanu suu on tühi.
- Kalluta kannatanu pea taha ja pigista sõrmedega tema ninasõõrmed kinni.
- Hinga sügavalt sisse, pane oma suu tihedalt kannatanu suule ja puhu õhk 1 sekundi jooksul tema kopsudesse. Õige puhumise korral tõuseb kannatanu rinnakorv nähtavalt. Tee kaks puhumist järjest.
- Tee kordamööda 30 rindkerele vajutust ja kaks hingamist kuni kiirabi saabumiseni.
- Kui kannatanu läheduses on AED elustamisaparaat, siis kasuta seda julgesti! Lülita see sisse ja järgi juhiseid.
Kui sul ei ole piisavalt jõudu, et kaudse südamemassaažiga jätkata, kutsu teised inimesed appi.