Eestis saab abielu sõlmida:
- Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse ametniku juures
- Notari juures
- Vaimuliku juures, kellel on vastav õigus Siseministeeriumi loal
Abielu registreerimiseks vajalikud dokumendid
Abielu registreerimiseks tuleb esitada ühine kirjalik abiellumisavaldus.
Avaldust saab esitada:
- Isiklikult kohale tulles maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses või notari juures
- E-rahvastikuregistris, kui mõlema abielluja perekonnaseisuandmed on kantud rahvastikuregistrisse ja nad on elanud Eestis vähemalt kuus kuud enne avalduse esitamist
Avalduse esitamisel tuleb esitada:
- Mõlema abielluja isikut tõendav dokument
- Sündi tõendav dokument, kui see ei ole kantud Eesti rahvastikuregistrisse
- Eelmise abielu lõppemise dokument, kui isik on varem abielus olnud ja andmed ei ole registris
Abielu sõlmitakse mitte varem kui ühe kuu ja mitte hiljem kui kuue kuu jooksul pärast avalduse esitamist.
Abielu sõlmimise tingimused
Abielu saavad sõlmida vähemalt 18-aastased isikud. Erandina võib alaealine abielluda alates 17. eluaastast kohtulahendi alusel.
Abielu ei saa sõlmida:
- Kui vähemalt üks abiellujatest on juba abielus
- Lähisugulaste vahel (nt vanema ja lapse, õe ja venna vahel)
- Kui isik on teovõimetu või piiratud teovõimega ja kohus on otsustanud, et ta ei suuda abielu sõlmimise tähendust mõista
Riigilõivud ja tõendid
- Abielu registreerimise riigilõiv on 30 eurot
- Notari juures sõlmitava abielu puhul lisandub notaritasu vastavalt notaritasu seadusele
- Esmased abielutõendid väljastatakse tasuta
- Korduv tõend (sh inglise-, saksa- või prantsusekeelne) väljastatakse avalduse alusel ja tasuda tuleb riigilõiv 20 eurot
Abielu sõlmimine vaimuliku juures
Abielu võib sõlmida ka vaimulik, kellel on Siseministeeriumi luba. Vaimuliku juures sõlmitud abielu jõustub alles pärast selle registreerimist rahvastikuregistris.
Lisainfo: Siseministeerium – Abielu sõlmimine
Abielu lahutamine
Eestis saab abielu lahutada vastastikusel kokkuleppel või vaidluse korral.
- Kokkuleppeline lahutus: Abikaasad võivad esitada ühise avalduse kohaliku omavalitsuse perekonnaseisuametnikule või notarile. Notari juures saab lisaks sõlmida kokkuleppeid laste hooldusõiguse, suhtluskorra, elatise ning vara jagamise osas.
- Kohtu kaudu lahutamine: Kui abikaasad ei jõua kokkuleppele, saab abielu lahutada kohtu kaudu ühe abikaasa hagi alusel.
- Elukoha mõju: Kohaliku omavalitsuse perekonnaseisuametniku juures saab abielu lahutada ainult siis, kui mõlemad abikaasad on rahvastikuregistri andmetel Eesti elanikud. Notari või kohtu kaudu saab lahutada ka siis, kui üks või mõlemad abikaasad elavad välismaal.
- Lahutuse kinnitamine: Olenemata avalduse esitamise viisist tuleb avalduse esitamisest 1–3 kuu pärast minna kokkulepitud ajal ühiselt perekonnaseisuametniku või notari juurde, et abielu lahutada. Ainult siis, kui üks abikaasa mõjuval põhjusel ei saa kohale minna, võib ta erandkorras esitada notariaalselt või Eesti konsulaarametniku tõestatud nõusoleku abielu lahutamiseks tema kohalolekuta.
Riigilõivud ja tõendid
- Abielulahutuse menetlemise tasu on 90 eurot.
- Esmakordse abielulahutuse tõendi väljastamine on tasuta.
- Korduva abielulahutuse tõendi väljastamine maksab 20 eurot.
Perekonnanimi pärast lahutust: Abikaasad võivad valida, kas säilitada abielunimi või taastada eelmine perekonnanimi.
Lisainfo: Siseministeerium – Abielu lahutamine