Segaolmejäätmed on olmejäätmed, millest on sorteerimise käigus eemaldatud enamik taaskasutatavaid materjale.

Kuhu viia?

Segaolmejäätmete üleandmine korraldatud jäätmeveo raames on kohustuslik kõigile jäätmevaldajatele. Kogumisvahendiks sobivad jäätmekott (kuni 150 l) või konteiner (80 – 4500 l). Kui konteiner või jäätmekott veopäeval puudub, siis esitab vedaja tühisõiduarve.
Segaolmejäätmete minimaalne tühjendamissagedus tiheasustusalal on üks kord 4 nädala jooksul või vähemalt üks kord 12 nädala jooksul kui on tagatud biolagunevate jäätmete tekkekohas kompostimine. Minimaalne tühjendamissagedus hajaasustusalal on üks kord 12 nädala jooksul.
Tasu eest saab segaolmejäätmeid ära anda ka Mäepere jäätmejaamas.

Segaolmejäätmete konteinerisse ei tohi panna:

• liigiti kogutavaid jäätmeid
• tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
• vedelaid jäätmeid;
• toiduõli- ja rasva;
• ohtlikke jäätmeid;
• käimlajäätmeid;
• kogumiskaevude ja reoveepuhastuse setteid;
• aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat või mahutit või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
• taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
• pakendijäätmeid;
• probleemtooteid;
• ehitus- ja lammutusjäätmeid;
• tervishoiujäätmeid.

Pane tähele:

• Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse, kui need vastavad jäätmevedaja kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud.
• Kergesti lagunevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult, et need ei levitaks lõhna ega määriks mahuteid.
• Taaskasutatavad jäätmed, mille liigiti kogumine on korraldatud, tuleb panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse või viia kogumiskohta, mitte segaolmejäätmete konteinerisse.

Kuhu viia?

Segapakendijäätmed, nagu klaaspakendid, plastpakendid, metallpakendid ja joogikartong, on kohustuslik üle anda jäätmevedajale korraldatud jäätmeveo raames või viia avalikesse pakendikonteineritesse. Pakendid tuleb koguda segaolmejäätmetest eraldi.

Tekkekohal kogutakse pakendid kuni 150-liitrisesse läbipaistvasse jäätmekotti või konteinerisse.

Kui konteiner või jäätmekott puudub veopäeval, esitab vedaja tühisõiduarve.

Jäätmekoti kasutamiseks tuleb võtta ühendust jäätmevedajaga ja leppida jäätmeveo lepingus kokku pakendikoti üleandmise võimalus.

Jäätmevedaja lepib eelnevalt jäätmevaldajaga kokku, kuhu pakendikott jätta (nt postkasti, segaolmejäätmete konteineri kaane vahele, aia vahele või mõnda muusse sobivasse kohta). Selleks ei pea jäätmevaldaja kodus olema.

Pakendikott on tasuta. Vedaja annab asemele sama arvu kotte, kui ta ära viib. Kui jäätmete hulk on suurem ja vajate rohkem kotte, võib kasutada ka muid läbipaistvaid kotte.

Avalikesse konteineritesse kogutakse eraldi ka klaaspakendid.

Sorteerimine

Kui läheduses ei ole klaaspakendikonteinerit asetatakse Plast-, klaas-, metallpakendid ja joogikartong ühte kogumisvahendisse. Pakendid peavad olema tühjad ja puhtad. Pakendit ei pea pesema, piisab loputamisest. Kui pakendid on niivõrd määrdunud, et loputamine ei aita (pole mõtet), tuleb antud pakend panna segaolmejäätmete hulka. 

Plastpakendid

Sobivad:

• PUHTAD jogurti- ja võitopsid
• PUHTAD õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid
• PUHTAD kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid (nt šampoonipudelid)
• PUHTAD plastnõud ja -karbid
• PUHTAD plastpakendid, sh joogitaara (nt PET pudelid)
• PUHTAD kilekotid ja pakkekile

Ei sobi:

• Kummist tooted
• Plastist mänguasjad
• Ohtlike ainetega määrdunud pakendid, nt kodukeemia pakendid
• Pandipakendimärgistusega pudelid

Metallpakendid

Sobivad:

• Konservpakendid (nt konservikarbid)
• Toidu- ja joogipakendite metallkaaned ja –korgid
• Muud puhtad metallpakendid (nt alumiiniumist ja plekist purgid, pudelid)

Ei sobi:

• Ohtlike ainete pakendid (nt liimi-, värvi- ja lahustipakendid)
• Aerosoolpakendid (nt juukselaki ja õhupuhasti pakendid)
• Ohtliku aine märgisega tähistatud toodet sisaldavad pakendid
• Pandipakendimärgistusega metallpurgid

Joogikartongist pakendid

Sobivad:

• PUHTAD kartongist piima-, mahla-, veini-, jogurti- jm pakendid

Ei sobi:

• Toiduga määrdunud või pooleldi täidetud kartongpakendid

Klaasist pakendid

Sobivad:

• Klaasist pudelid- ja purgid
• Muud puhtad klaaspakendid

Ei sobi:

• Akna- ja leheklaas
• Lambipirnid-säästulambid
• Peegelklaas
• Ohtlike ainete pakendid (nt lahustipudelid)
• Klaasist ja keraamikast nõud ja potid

Pandipakendi tunned ära pudelikujulise märgi järgi etiketil.

Kuhu viia?

Pandimärgiga klaas- ja plastpudelid ning plekkpurgid tuleb viia müügikohtades asuvatesse tagastuspunktidesse ehk taaraautomaati. Korgi võid tagastades jätta peale.

Mida taaraga tehakse?

Osa pandipakenditest läheb uuesti täitmisele.
Ühe alumiiniumpurgi taaskasutamisel säästetava energiaga saab vaadata näiteks kolm tundi televiisorit.

Sobivad:

• Tühjad pandimärgiga pudelid ja purgid

Ei sobi:

• Taara, milles on hoitud mürke jm eluohtlikke ja tervistkahjustavaid aineid.
• Pandimärgita taara (nt enamik klaasist veini- ja viinapudelid, šampusepudelid).
• Pandimärgita taara on pakend (vastavalt metall-, plastik- või klaaspakend), mille saab üle anda korraldatud jäätmeveoga või  viia avalikku segapakendi/klaaspakendi konteinerisse.

Kuhu viia?

Paberit ja pappi (kartong), koos paberpakenditega saab jäätmevedajale üle anda tasuta korraldatud jäätmeveo raames või viia avalikesse papi- ja paberikonteineritesse.

Sorteerimine

Sobivad:

• Pappkastid ja -karbid
• Paberist pakendid (sh ka kartong- ja lainepapp-pakendid)
• Paberkotid
• Ajalehed, ajakirjad, reklaammaterjalid, vihikud, kaustikud
• Trükiga ja puhas kirja- ning joonistuspaber
• Kontoripaber
• Papp, jõupaber
• Kileaknata ümbrikud
• Vanad raamatud

NB! Suru pappkarbid kokku!

Ei sobi:

• Määrdunud ja vettinud paber ja papp
• Ehituspaber ja tapeet
• Majapidamispaber, kile, mähkmed ja hügieenisidemed, vahtplast
• Kasutatud majapidamispaber, pappnõud ja -topsid, pabersalv- ja pabertaskurätikud
• Foolium- ja kopeerpaber
• Jäätise ja kommipaberid, kartongist joogipakendid
• Tetrapakid
• Munakarbid

Tekstiilijäätmeid käsitletakse jäätmetena siis, kui valdaja ei kavatse neid enam kasutada ja viskab need ära või plaanib seda teha. Tekstiilijäätmete hulka loetakse kõik tekstiilist esemeid, mis meie igapäevaelus tekivad: rõivad, jalanõud, aksessuaarid (kotid, vööd jms), kodutekstiil (rätikud, kardinad, voodipesu, tekid, padjad, voodikatted, pleedid jne). Madratsid ja vaibad kuuluvad suurjäätmete hulka ning kogutakse jäätmejaamas. 

• Kõik korduskasutuseks sobilikud (puhtad ja terved) tekstiilid tuleb viia riidekonteineritesse või taaskasutuskeskusesse.
• Kõik korduskasutuseks mittesobilikud (plekilised, katkised ja kulunud) tekstiilid tuleb viia jäätmejaama.
• Kõik tugevalt määrdunud, hallitanud, kopitanud esemed tuleb panna segaolmejäätmete mahutisse.
• Ohtlike ainetega (näiteks õli või lahustiga) kokku puutunud tekstiilijäätmed on ohtlikud jäätmed, mis tuleb üle anda jäätmejaama.

Enne eseme äraviskamist tasub aga mõelda, kas see on endiselt kasutuskõlbulik. Kasutuskõlblikke esemeid saab nii müüa kui ära anda, nt kogukonna facebooki grupis, Yaga platvormil. Terveid ja kasutuskõlblikke esemeid võtab vastu Kehtna Taaskasutuskeskus. Katkise eseme puhul tuleks võimalusel eelistada parandamist äraviskamisele, et sel viisil toote eluiga pikendada. 

Kuhu viia?

Elektroonikaromud tuleb viia jäätmejaama.

• Suured kodumasinad (külmikud, pesumasinad, elektripliidid, mikrolaineahjud, elektriradiaatorid, kliimaseadmed, ventilaatorid jms)
• Väikesed kodumasinad (tolmuimejad, õmblusmasinad, röstrid, kellad, kaalud, kohvimasinad jms);
• Kodused IT ja telekomseadmed (personaalarvutid, sülearvutid, telefonid, mobiiltelefonid, automaatvastajad, printerid jms);
• Tarbeelektroonikaseadmed (raadiod, televiisorid, videokaamerad, magnetofonid, muusikariistad jms)
• Luminofoorlampide valgustid ja sirged luminofoorlambid, kompaktlambid
• Elektritööriistad (v.a tööstuslikud)
• Elektrilised mänguasjad
• Seire- ja valveseadmed (suitsuandurid, kütteregulaatorid, termostaadid jms)

NB! Äraantavad koduses kasutuses olevad seadmed ei tohi olla saastunud ega lammutatud osadeks!

Kuhu viia?

Ohtlikud jäätmed tuleb viia jäätmejaama, patareisid lisaks kaupluste kogumiskastidesse ja vanu ravimeid apteeki.

Majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed:

• Patareid
• Vanad ravimid
• Elavhõbedat sisaldavad kraadiklaasid
• Elektri- ja elektroonikaseadmed (nt kineskoopteleviisorid, külmkapid, kineskooparvutimonitorid jt)
• Päevavalguslambid
• Säästupirnid
• Pestitsiidid ehk taimekaitse- ja umbrohutõrjemürgid
• Näriliste- ja teiste kahjurite vastased mürgid
• Väetised
• Vanaõli
• Õlifiltrid ja õlinõud
• Õlised kaltsud
• Värvi-, laki- ja liimijäätmed ning nendega saastunud anumad
• Lahustijäägid ja nendega saastunud anumad
• Kodukemikaalid ja nendega saastunud anumad

• Pakendite märgistused ja eelistamine – Selgitus, millistest materjalidest pakendid koosnevad, kuidas neid kasutada ja millised on nende ringlussevõtu võimalused.
• Kuhu jõuab sinu patarei? – Infograafik patareide ja akude elutsüklist, kogumisest ja taaskasutusest.
• Biojäätmete elukaare joonis – Visuaalne selgitus biojäätmete teekonnast ja nende kasutusvõimalustest.
• Liigiti kogumise juhis – Ülevaade sellest, kuidas ja miks erinevaid jäätmeid sorteerida, sealhulgas biojäätmed, pakendid ja segaolmejäätmed.
• Jäätmete sorteerimine kodus – Juhis erinevate jäätmeliikide sorteerimiseks ja nende õige käitlemise tähtsus.