Täna, 23. aprillil, koguneti Järvakandi kultuurihalli, et meenutada 40 aasta tagust Tšornobõli tuumakatastroofi ning kuulata Tšornobõli veteranide mälestusi.
Kohtumisel jagasid oma kogemusi neli Tšornobõli veterani, kes saadeti omal ajal kohustuslikus korras katastroofi tagajärgi likvideerima. Nad rääkisid oma läbielamistest, töötingimustest ja sellest, millise jälje see kogemus nende ellu jättis.
Kogunemise korraldasid Järvakandi Klaasikeskus ja Kehtna Vallavalitsus. Koosviibimisel oli võimalus rahulikult vestelda, ühiselt kohvi juua ning kuulata Järvakandi lauluklubi esinemist.
Üks veteran meenutas, kuidas teekond algas Kehtnast, kust suunduti Pärnusse. Seal laaditi rongile töövahendid ning lõpuks paigutati ka mehed ise loomavagunitesse. Alles teel olles sai selgeks, et sihtpunkt on Tšornobõl. Teine mees viidi keset ööd kodust otse tuumajaama.
Kohapeal tehtud tööd olid rasked ja ohtlikud: keevitati, kaeti pindu liivaga, pöörati saastunud pinnast labidatega ümber, et kiirgust vähendada, ning puhastati hooneid. Elu 30 kilomeetri raadiuses oli järsult katkenud. Tühjaks jäänud kodud jätsid sügava mulje – akendest sisse vaadates võis näha pooleli jäänud elu, näiteks kaetud peolauda, millel seisid endiselt poolikud joogiklaasid. Inimestel lubati kaasa võtta vaid hädavajalikud dokumendid ning neile anti lootust peatseks tagasipöördumiseks, mis tegelikkuses ei täitunud.
Aasta hiljem nähti muutunud loodust ning liikusid lood kummalistest nähtustest, mis peegeldasid toimunu ulatust ja mõju. Kuid kõige rängemad tagajärjed ei olnud nähtavad – need puudutasid inimeste tervist. Veteranide sõnul ei osanud arstid sageli kiiritusest tingitud vaevusi selgitada ega ravida. Paljud kogemused ja sümptomid jäid mõistetavaks vaid neile, kes olid ise seal viibinud.
Tšornobõli katastroofi likvideerimisel osales hinnanguliselt sadu tuhandeid inimesi üle endise Nõukogude Liidu, nende seas ka palju Balti riikide mehi. Nende töö eesmärk oli piirata radioaktiivse saaste levikut ja vähendada õnnetuse edasist mõju keskkonnale ning inimeste elule.
Kohtumine Järvakandis andis võimaluse neid lugusid kuulata ja meenutada sündmusi, mille mõju ulatub tänasesse päeva.
Seily Sõgel-Raid, kommunikatsioonspetsialist
Nimi: Paparõga Vassili Nikolajevitš
Sõjaväekohuslane
Kodune aadress: Järvakandi alev
Töökoht: Järvakandi (täpsemalt märgitud „k/z Järvakandi“)
KUTSE nr 252
NSV Liidu seaduse „Üldise sõjaväekohustuse kohta“ alusel kutsutakse Teid õppustele: kestus: 90 päeva, algus: 1. juuli 1986.
Teile tehakse korraldus ilmuda väeossa saatmiseks: kuupäev: 1. juuli 1986, kell 11.00, aadress: Rapla rajooni sõjakomissariaat, II (tänav/üksus)
Kaasa võtta: sõjaväepilet, pass, isiklikud asjad.
Allkiri ja tempel: Rapla rajooni sõjakomissar (Eesti NSV), major A. Lätti
TEADE ETTEVÕTTE JUHILE
Paparõga Vassili Nikolajevitš kutsutakse õppustele: alates: 1. juuli 1986, kestus: 90 päeva
Vastavalt NSV Liidu seaduse § 72-le säilitatakse õppuste ajaks: töötajale tema ametikoht, makstakse keskmist töötasu töökoha kaudu.
Lõplik arveldus tehakse sõjakomissariaadi tõendi alusel.
Allkiri ja tempel: Rapla rajooni sõjakomissar, major A. Lätti