Sügis käes – lehed langevad ja jahedus poeb tasapisi ka tuppa.
Enne kütteperioodi algust on mõistlik kutsuda korstnapühkija. Kõige lihtsam on leida spetsialiste küttesüsteemide portaalist, kust näed hiljem ka korstnapühkija poolt väljastatud akti.
Küttekollete regulaarne ja korrektne hooldus on väga oluline, sest hooletus võib põhjustada tulekahju.
Kütteperioodi eel ja ajal pea meeles:
- Sinu kohustus on hoida hoone korsten ja tahmalõõrid pragudeta ja puhtad;
- Sina vastutad, et kodu elektrijuhtmestik ja elektriseadmed oleksid terved ja korras;
- suitsuandur aitab Sul avastada tulekahju algfaasis – paigalda kindlasti ka vingugaasiandur;
- ära jäta kütte- ja soojendusseadmeid (pliite, ahje, katlaid, soojapuhureid jms) järelevalveta;
- ära sulata külmunud torustikku avatud leegiga.
Kütmisel pea meeles:
- pliiti, maja- või saunaahju tuleb kütta mõõdukalt – liigkütmine on hoonete süttimise üks levinumaid põhjuseid;
- ahi annab sooja alles siis, kui kütmisest on veidi aega möödas – külmade ilmadega küta üks ahjutäis kaks kuni kolm korda päevas;
- ära sulge siibrit liiga vara;
- ära ehita ise kütteseadmeid, usalda töö pottsepa hooleks (pottseppade kontaktid: riigiinfo telefon 1247 või www.pottsepad.ee);
- tuhka kogu jahtunult mittepõlevasse kaanega ämbrisse ja hoia seda hoonest ning põlevmaterjalist eemal;
- ära ladusta põlevmaterjali küttekolde ees ega vahetus läheduses;
- kui kütteseadmel on pragusid või sisselangenud telliseid, kutsu kohale kutsetunnistust omav pottsepp (kutsetunnistuse kehtivust saab kontrollida kutsekoja kodulehel);
- ahju peaks kütma kvaliteetse halupuuga – võimalusel, eriti kamina puhul, kasuta lehtpuud; okaspuu ja pinnud teevad küttekeha kiiremini hooldust vajavaks;
- nii kamina kui ahju ukse ees peab olema tulekindlast materjalist kaitseala: uksega kütteseadme puhul vähemalt 40 cm ava ees ja 10 cm külgedel; ukseta seadme puhul vähemalt 75 cm ava ees ja 15 cm külgedel – pigem suurem kui väiksem.
Kasulikud juhendid: