Henek Tomson, SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse teadusjuht
Aprillis tähistatakse Eestis taas südamekuud. See ei ole lihtsalt järjekordne kalendrikampaania, vaid meeldetuletus väga tõsisest probleemist: südame- ja veresoonkonnahaigused on Eestis endiselt peamine surmapõhjus. Igal aastal sureb nende tõttu ligikaudu 7200 inimest. See tähendab peaaegu iga teist surma.
Kuigi statistika võib tunduda karm, ei ole see lootusetuse lugu. Maailma Südameföderatsiooni hinnangul on vähemalt 80 protsenti südame- ja veresoonkonnahaigustest ennetatavad. See tähendab, et igaühel meist on võimalus midagi muuta oma igapäevaelus.
Meie süda töötab vahetpidamata. Ööpäevas teeb see ligikaudu 100 000 lööki, elu jooksul umbes 2,8 miljardit. Mida tugevam on süda, seda efektiivsemalt ta töötab ja seda vähem ta kulub. Süda on lihas ning nagu iga teine lihas, mis kasutades tugevamaks muutub. Liikumine ei ole südamele lisakoormus, vaid hooldus.
Paraku kipume mõtlema, et treening tähendab midagi äärmuslikku: maratoni, jõusaali, Ironmani või piinavat eneseületust. Tegelikult ei vaja süda kangelastegusid. Ta vajab järjepidevust. Regulaarset kõndimist. Jalgrattasõitu. Trepist minekut. Tempokat liikumist, mis paneb sind natuke hingeldama.
Norra teadlased uurisid 56 000 terve täiskasvanu andmeid ja leidsid, et juba üks kõrge intensiivsusega treeningkord nädalas vähendas südamehaigustest tingitud suremust naistel 51 ja meestel 39 protsenti, võrreldes nendega, kes jätkasid tavapärast elustiili. Treening ei pea olema maraton. Piisab sellest, kui süda saab korra nädalas veidi suurema koormuse.
Ometi elame ühiskonnas, kus liikumine tuleb päevakavasse eraldi planeerida, sest loomulikku liikumist jääb järjest vähemaks. Tööl istume, autos istume, kodus istume. Väsimuse korral puhkame sageli istudes. Nii kujunebki olukord, kus keha on loodud liikuma, kuid eluviis sunnib paigale.
Lisandub stress. Stress ei ole ainult peavalu ja unetus. Krooniline stress tõstab vererõhku, kiirendab pulssi ja kurnab organismi. Just siis, kui liikumine aitaks kõige rohkem, lükatakse see sageli edasi. Öeldakse, et pole aega, pole jõudu, pole tuju.
Tegelikult on just neil hetkedel liikumist kõige enam vaja. Liikumine katkestab selle nõiaringi – treening langetab stressihormoonide taset, aktiveerib endorfiinisüsteemi ja parandab une kvaliteeti. Keha, mis saab regulaarselt liikuda, ei reageeri stressile nii intensiivselt ja taastub kiiremini.
Hea uudis on see, et alustama ei pea maratonist. Maailma Terviseorganisatsioon soovitab täiskasvanutel liikuda nädalas vähemalt 2,5 tundi mõõduka intensiivsusega. See on 21 minutit päevas. Kuid isegi sellest vähem on parem kui mitte midagi. Südant aitab tervena hoida regulaarne liikumine – kõndimine, rattasõit, ujumine, tantsimine, aiandus –, vähemalt üks intensiivsem treeningkord nädalas, istumise vähendamine, piisav uni ning tervislik toitumine.
SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse ja Turu-uuringute AS läbi viidud üleriigilise liikumisuuringu andmetel täitis 2025. aastal WHO liikumissoovituse vaid 46 protsenti Eesti täiskasvanutest. Enam kui pooled ei liigu tervise hoidmiseks piisavalt. Samal ajal maksab Tervisekassa südame- ja veresoonkonnahaiguste ravi ja ravimite eest aastas ligi 243 miljonit eurot.
Meie tervisesüsteem ravib, kuid tervist ei loo haigla ega retsept. Tervist kujundavad igapäevased valikud: kas minna jala või autoga, kas valida lift või trepp, kas teha paus ekraanist või jätkata istumist.
Südamekuu sõnum on lihtne: süda ei vaja kord aastas tähelepanu, vaid iga päev hoolt. Mitte homme. Mitte järgmisest esmaspäevast. Täna.
Iga samm loeb. Iga jalutuskäik loeb. Iga liikumiseks tehtud otsus loeb.