Juunis jõudis lõpule pool aastat kestnud Raplamaa omavalitsuste ühine personalijuhtimise arendamise pilootprojekt, mille algatajaks oli Kehtna Vallavalitsuse personalivaldkonna spetsialist Triin Tarre.
Projekt sündis praktilisest vajadusest – omavalitsustes tunnetati, et personalijuhtimine on seni olnud pigem hajus ja ebaühtlane ning vajab teadlikku ja järjepidevat arendamist.
Projekti rahastas ja toetas Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL), mille esindajana osales Anne-Ly Sumre. Tema kaudu saadi nii väärtuslikke suuniseid kui ka suuremat nähtavust. Ekspertnõustajana oli projektile toeks Mari Nõmm (Arengupartner OÜ), kelle kogemused ja süsteemne vaade personalijuhtimisele andsid kindlust ja selgust valikute tegemisel.
Projekti tulemusi tutvustati Rapla TRE Raadios ning juuni alguses ka Raplamaa Omavalitsuste Liidu (ROL) juhatuse koosolekul, kus see pälvis mitmekülgset huvi ja heakskiitu.
Projekti käivitamine ja eesmärgid
Eesmärk oli tugevdada personalijuhtimist nii omavalitsuse sees – organisatsioonikultuuri, töökorralduse ja juhtimispraktikate kaudu – kui ka omavalitsuste vahelise koostöö kaudu.
Fookuses olid järgmised teemad:
- personali- ja palgapoliitika kujundamine;
- motiveeriva ja kaasava töökeskkonna loomine;
- juhtimise kvaliteedi tõstmine;
- personaliteemade seostamine arengukavadega;
- personalimõõdikute rakendamine ja jälgimine.
Koostööprojektis osalesid kõik Raplamaa omavalitsused: Märjamaa vald (esindaja Evi Rooda), Rapla vald (Diana Visnu), Kohila vald (Laidi Suumann) ja Kehtna vald (Triin Tarre).
Projekt andis tugeva tõuke maakondliku koostöövõrgustiku kujunemisele, mida hinnati väga väärtuslikuks. Tekkinud sidemed, jagatud kogemused ja ühiselt loodud tööriistad loovad tugeva aluse ka tulevikus koostöö jätkamiseks. Projektikohtumistel jagasid kogemusi ka seitsme erineva omavalitsuse praktikuid.
Kehtna valla eestvedamisel alguse saanud projekt on ehe näide sellest, kuidas väikesed omavalitsused saavad koos tegutsedes saavutada suuremaid tulemusi.
Inimesed on meie suurim väärtus – nende arengu ja heaolu teadlik toetamine on nii tänane vastutus kui ka tuleviku eeldus.
Tulevik ja jätkutegevused
Kuigi pilootprojekt on ametlikult lõppenud, on sisuline töö omavalitsustes alles algamas.
Ühe olulise lähteülesandena viidi kõigis neljas omavalitsuses läbi teenistujate rahulolu küsitlus, mille tulemuste põhjal saab edaspidiseid arendustegevusi paremini suunata.
Kehtna Vallavalitsuse jaoks tähendas projekt sügavamat ja enesekriitilist vaadet personalijuhtimisele, mis võimaldab edaspidi tegevusi sihipärasemalt planeerida.
Lisaväärtusena on projektis välja töötatud rahuloluküsimustik nüüd kättesaadav ka teistele omavalitsustele, kes soovivad oma organisatsioonikultuuri ja personalitööd teadlikult arendada.
Samuti kaardistati kõikide osalenud valdade personalijuhtimise hetkeseis ELVL-i väljatöötatud kohaliku omavalitsuse personalijuhtimise (KOV PJ) mudeli alusel. Mudel sisaldab üheksat põhiteemat (nt värbamine, juhtimine, töökeskkond, koostöö, motivatsiooni ja arengu toetamine), mida hinnati kolmel tasemel: baas-, tõhus- ja edasijõudnu.
Oluline on märkida, et professionaalse õpikogukonna (PÕK) metoodikal põhinev lähenemine personalitöö arendamisele on Eesti omavalitsuste kontekstis esmakordne.
See pilootprojekt on väärtuslik eeskuju teistele – näidates, et koostöös, avatult ja sihipäraselt tegutsedes on võimalik ületada struktuurseid piire ning luua midagi püsivat ja mõjusat.
Kõik projektis osalenud said tunnistuse, mis kinnitab muuhulgas oskust personalijuhtimist koostöiselt arendada – luua ja kasutada võrgustikke nii organisatsiooni, maakonna kui ka riigi tasemel ning olla oma valdkonna kõneisik nii organisatsioonisiseselt kui ka laiemalt.