Kehtna kandi teedel on viimastel kuudel liiklus tihenenud ja pori palju. Veoautod, mida varem siin ei nähtud, on saanud igapäevaseks ning paljude jaoks tähendab Rail Baltica ehitus ennekõike müra, soppa ja kannatlikkuse proovilepanekut.
Just selles kontekstis rääkis Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets 17. detsembril toimunud pressihommikul, miks 2025. ja 2026. aasta kujunevad projekti kõige intensiivsemaks ehitusperioodiks ning mida see kohalikele tegelikult tähendab.
Põhitrassi ehitus jõudis Kehtnasse
Kui aasta eest tundus ehitus olevat alles Kohila kandis, siis nüüd on tööd jõudnud Kehtnasse. Kohalikud elanikud tunnevad ehituse mõju oma igapäevaelus väga vahetult – suurenenud liikluskoormuse ja määrdunud teede kaudu.
Salomets tunnistas, et ehitusprotsess võib kohalikele olla koormav, kuid rõhutas selle ajutist iseloomu: „Tegemist on vaheetapiga, mille tegelik väärtus avaldub pärast 2030. aastat, kui raudtee valmib ja hakkab toimima.“ Samas tõdes ta, et selline perspektiiv ei pruugi olla igapäevaelu vaates lohutav.
Mahud kasvasid kiiremini kui teeolud kandsid
Ühe õppetunnina tõi Salomets välja, et Raplamaal kasvasid veomahud kiiremini kui teede olukord seda võimaldas. „Ühel hetkel pole enam mõtet panustada ajutistele parandustele. Tuleb hoopis mahtusid hajutada ja vajadusel ka vähendada,“ selgitas ta. Seda põhimõtet on nüüdseks arvestatud ka koostöös ehituspartneritega.
Selgitustöö on võtmetähtsusega
Rõhutasime omalt poolt vajadust selgitada inimestele, miks ehitus on vajalik ja milline on selle lõppeesmärk. „Meie roll on sõnumi vahendamine,“ sõnas Schumann. Rail Baltic Estonia lubas omalt poolt lihtsustada näiteks kompensatsioonide taotlemise protsesse ning olla valmis erinevateks ilmastiku- ja kasutusstsenaariumiteks algaval aastal.
2026. aastal jätkub põhitrassi alusehituse rajamine ning jõuab ka Lõuna-Pärnumaale. Samuti algavad mitmed olulised hanked, sealhulgas:
- Ülemiste terminali lõunapoolsete välialade ehitushange;
- Soodevahe-Muuga raudteetaristu ehitushange;
- Ülemiste veeremidepoo ehitushange;
- Rail Baltica Muuga kaubajaama ehitushange;
- Rail Baltica Pärnu rahvusvahelise reisiterminali ehitushange;
- kogu Rail Baltica liiklusjuhtimissüsteemi hange.
Rail Baltica ehitus annab positiivse tõuke ka Eesti majandusele. Aastatel 2024–2030 on oodata:
- umbes 6000 töökohta tippaegadel;
- 661 miljonit eurot maksutulu riigieelarvesse;
- 1,3 miljardit eurot lisandväärtust, peamiselt kaupade ja teenuste kaudu.
Rail Baltica on üherajaline raudtee, mis rajatakse kaheteelisele muldkehale kogupikkusega 763 km, millest 213 km asub Eestis. Raudtee on elektrifitseeritud ja ehitatakse Euroopa standardse rööpmelaiusega (1435 mm). Projektkiirus on kuni 249 km/h, kaubarongide maksimaalne kiirus on kuni 120 km/h. Kaubaveo teenindamiseks rajatakse terminalid Muugale ja Kaunasesse, reisijate terminalid asuvad Ülemistel, Pärnus ja Kaunases. Kokku tuleb 22 kohalikku peatust, neist 12 Eestis, 4 Lätis ja 6 Leedus. Taristu hoolduspunktid on kavandatud igasse riiki ning veeremidepoo asub Ülemistel.
Rail Baltic Estonia projekti kaks kiiremat ja mahukamat aastat on ees. Sellel perioodil kujuneb Rail Balticu arendus kogu Baltikumis üheks Euroopa suurimaks ehitusprojektiks.
Tallinnas toimunud pressihommikul osalesid Kehtna Vallavalitsusest ehitusspetsialist Hans-Jürgen Schumann ja kommunikatsioonispetsialist Seily Sõgel-Raid.
