Lapse sünni registreerimine

Lapse sünd tuleb registreerida ühe kuu jooksul alates sünnist.

Lapse sünd registreeritakse Eestis, kui

• Laps on sündinud Eestis.
• Lapse vanema elukoht on Eestis.
• Lapse vanemad on Eesti kodanikud.

Kui lapse sünd on registreeritud välismaal, Eestis sündi uuesti ei registreerita. Küll aga tuleb välisriigi sünnidokument esitada maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele rahvastikuregistrisse kandmiseks.

Sünni saab registreerida e-rahvastikuregistri kaudu või kohalikus omavalitsuses. E-teenuse kaudu saavad sünni registreerida ka mitteabielus olevad lapsevanemad.

Sünni registreerimise avalduse võib esitada ükskõik millisele valla- või linnavalitsusele.

Vajalikud dokumendid

• Sünni registreerimise avaldus.
• Isikut tõendavad dokumendid.
• Tervishoiuteenuse osutaja tõend lapse sünni kohta (juhul kui tervishoiuteenuse osutaja pole tõendit edastanud elektroonselt rahvastikuregistrisse).

Lapse põlvnemine

Lapse emaks loetakse naine, kes on lapse sünnitanud. Lapse isaks loetakse mees, kes on lapse eostanud, kui

• Ta on lapse emaga abielus.
• Ta on isaduse omaks võtnud.
• Tema isadus on tuvastatud kohtus.

Kui lapse vanemad on abielus

• Sünni võib registreerida ka ainult üks vanem, kuid sel juhul on vajalik teise vanema kirjalik avaldus lapsele antava nime osas.
• Avalduse saab esitada digitaalselt allkirjastatult riigiportaali kaudu.

Kui lapse vanemad ei ole abielus või on tegemist üksikvanemaga

• Sünni saab registreerida perekonnaseisuasutuses, kui mõlemad vanemad on kohal.
• Avalduse saab esitada digitaalselt allkirjastatult e-rahvastikuregistri kaudu.

Isaduse omaksvõtt

• Isaduse omaksvõtu avalduse võib esitada lapse sünni registreerimisel, pärast sündi või ka naise raseduse ajal.
• Kui lapse isa ei ole lapse emaga abielus olev mees, tuleb abikaasadel esitada lapse sünni registreerimisel põlvnemise välistamise avaldus. Sel juhul on võimalik registreerida isaduse omaksvõtt lapse tegeliku isa poolt.
• Kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud, jäetakse vanema andmed rahvastikuregistrisse kandmata (st neid ei ole ka sünnitõendil).

Sünnikande tegemisel kantakse rahvastikuregistrisse andmed lapse hooldusõiguse kohta

• Abielus vanematel on ühine hooldusõigus.
• Abielus mitteolevad vanemad võivad valida, kas neil on ühine hooldusõigus või jätavad hooldusõiguse ühele neist.

Sünnitoetus

• Sünnitoetuse suurus on 300 eurot.
• Mitmikute sünni korral makstakse toetust iga vastsündinu kohta.
• Sünnitoetust makstakse, kui lapse vanem ja elukoht on registreeritud Kehtna vallas.
• Taotlus tuleb esitada hiljemalt kahe kuu jooksul pärast lapse sündi e-posti aadressile kehtna@kehtna.ee
• Sünnitoetust ei määrata, kui laps sündis surnult või kui laps võeti toetuse taotlejalt ära seaduses sätestatud juhtudel.

Riigilõivud ja tõendid

• Sünni registreerimise eest ei pea tasuma riigilõivu.
• Sünni tõendamiseks väljastatakse soovi korral tasuta trükitud sünnitõend.
• Korduva sünni tõendi väljastamise tasu on 20 eurot, mille väljastab maakonnakeskne omavalitsus.

Hõbelusikas

Kehtna vallas sündinud beebidele kingitakse hõbelusikas, mis antakse üle Hõbelusikapeol. Hõbelusikapidu toimub kevadel, kus osalevad kõik Kehtna vallas eelmisel kalendriaastal sündinud ja sinna sissekirjutatud beebid koos oma vanematega. Peo toimumisest saadetakse kutse rahvastikuregistrijärgsele aadressile.

Lisainfo: Siseministeerium – Sünni registreerimine