Kolmapäeva, 12. veebruari õhtul toimus kogukonnakomisjonis tuuleparkide teemaline töökoosolek. Selleks, et volikogu saaks tuuleparkide teemasse detailsemalt süveneda, oli laiendatud koosolekule kutsutud keskkonnamõju hindaja Piret Toonpere, planeeringu koostaja Heiki Kalberg ja Kliimaministeeriumi kohalike omavalitsuste nõunik Rene Reisner. Samuti oli kutsutud tuuleparkide arendajad OX2, TMV Green, Evecon ning Sustainable Investments, kes sooviksid Kehtna valda tuuleparke rajada.
Teema on oluline, kuna tuulepark on meie valla jaoks suure mõjuga ehitis. Päevakavas oli esmane ülevaade T1, T2 ja T4 keskkonnamõjude hindamise tulemustest ja detailplaneeringust. Rene Reisner rääkis tuuleenergeetikast ja -parkidest riiklikul tasandil. OX2 tutvustas lähemalt Soome kogemusi.
Võimalikud tuulealad vähenesid
Üldplaneeringus määratud tuuleparkide arendusaladel T1, T2 ja T4 tehti 2024. aastal põhjalik linnustiku-, nahkhiirte ja taimede uuring. Need alad olid juba eelnevalt määratud elamutest üldjuhul 1 km kaugusele (kui elamu omanik ei olnud avaldanud soovi tuuleala lähemale kavandamiseks) ja vajalikku kaugusse teadaolevatest kaitsealuste liikide elupaikadest.
Kuna tuulepargiga kaasneda võivate oluliste mõjude hindamine on toonud kaasa mitmeid olulisi looduskaitselisi avastusi, siis võtab ekspertide töö esialgselt planeeritust kauem aega. Juba on selgunud hulk välistusi ja kitsendusi, mis on võimalike tuuleparkide rajamiseks esialgselt sobivateks peetud alasid oluliselt vähendanud. Mõjude hinnangu aruanne peaks valmima kevadel, misjärel tutvustavad eksperdid seda ka valla elanikele. Anname sellest valla kodulehel, ajalehes ja sotsiaalmeedias teada.
T4 alal tundsid arendajad algselt huvi 22 tuuliku paigutamise vastu, kuid loodusuuringute põhjal on võimalik sinna paigutada maksimaalselt 13 tuulikut. T4 lõunapoolsed alad tuulikute püstitamiseks ei sobi, kuna seal esineb nahkhiirte koondumisalasid, kaitsealuste taimeliikide leiukohti, metsiste mänguala, karvasjalg-kaku elupaik ning seal liiguvad väga ohustatud liikidest must-toonekurg ja kaljukotkas. Viimaste kohta on uurijatel väga põhjalikud raadiosaatjatega kogutud liikumisandmed. Praeguseks on T4 analüüs kõige kaugemal ja selgemate järeldustega.
T2 alale on arendajad avaldanud soovi rajada 6 tuulikut, kuid loodusuuringute põhjal on see arv vähenemas 4–5 tuulikuni. 2024. a kevadel selgus oluline info Rapla vallast leitud esimese kaitsekategooria aluse liigi väikekonnakotka pesa kohta, mis välistab tuulepargi arenduseks ka osa Kehtna T2 alal ja täielikult Rapla valla esialgsetel arendusaladel. Seetõttu on Rapla valla tuuleparkide eriplaneeringu menetlus lõpetamise ootel. Lisaks leiti T2 ala uuringute käigus teisigi piiranguid seadvaid kaitsealuseid liike, nt nahkhiired, taimed ja kanakull.
T1 algses lahenduses on arendajad avaldanud soovi rajada 9 tuulikut. Uuringute käigus leiti, et Keava rabas elutsev kaljukotkas käib T1 alal toitumas ning piirkonnas elab tõenäoliselt ka väike-konnakotka paar. Kotkaste toitumisalade täpsustamiseks ja võimalike leevendusmeetmete rakendusvõimaluste selgitamiseks on vaja kotkaekspertidega täiendavaid konsultatsioone. Tõenäoliselt suur osa T1 arendusalast samuti välistatakse.
Kõikidel aladel tuleb lõpuni veel viia inimkeskkonna mõjude hindamine. Selleks mudeldavad uurijad nii varjutamist kui ka müra levikut. Mudeldamist tehakse erinevate tuulikute mudelitega, et täpsustada tuulikute lõplik arv ja leida alale sobilik tuulepargi lahendus. Ekspertide koostatud oluliste mõjude hindamise aruande ja tuulepargi paigutuslahenduse vaatavad üle mitmed riigiasutused. Vajadusel aruannet veel täpsustatakse ning täiendatakse. Lisaks tutvustavad eksperdid mõju hindamise aruannet avalikult kõikidele huvitatutele. Seejärel saab volikogu teha kaalutletud ja läbimõeldud otsuse, kas ja kuidas planeering tuulepargi rajamiseks kehtestada.
Lisaks arutati töökoosolekul tuuleparkide arendajate võimalikku panust kohalikku kogukonnaellu. Kui maksimaalne tuulikute arv ja seega ka kohustusliku tuulikutasu orienteeruv maht on selgunud, saab vallavolikogu selgitada välja kohalike jaoks suurima väärtusega projektid, mida saab edasise koostöö ja lisatoetuse aruteludel aluseks võtta.
Soome kogemus
Soome kogemusi tuuleparkidega tutvustasid OX2 arendusjuht Valtteri Paunonen Soomest ja projektijuht Hedi Konrad. OX2 teeb Eestis ja Soomes tuuleparkide arendamiseks koostööd TMV Greeniga. OX2 rääkis lähemalt Soome suurimast ehitusetapis olevast 69 tuulikuga Lestijärvi tuulepargist, mis hakkab katma umbes 1% Soome elektritarbimisest. Arendajad rõhutasid, et efektiivsesse tuuleparki ei planeerita tuulikuid tihedalt.
Soomes saab kohalik omavalitsus tuulepargist iga-aastast seadusega kehtestatud maamaksu, mis on seotud tuulikute arvu ja maa-ala suurusega. Lestijärvi tuulepargist laekub kohalikule omavalitsusele igal aastal 2 miljonit eurot, mis kahekordistas kohaliku omavalitsuse aastase eelarve mitmekümneks aastaks.
Eestis sõltub tuulikutasu tuuliku tootlikkusest ja kvartali keskmisest elektri hinnast. OX2 tõi näiteks, et kui on 100 MW tuulepark (u 13 tuulikut) ja võttes arvutuseks aastase keskmise elektrihinna (80 eurot), siis oleks aastane tasu Kehtna vallale ca 170 000 eurot. Sellest pool on mõeldud jagamiseks majapidamistele, mis asuvad tuulikust 2–3 km raadiuses. Eestis hakatakse tuulikutasu maksma juba ehitusperioodil (10% maksimum tootlikkusest).
Kohtumisel uurisid volikogu liikmed, kuidas on inimesed Soomes suhtunud tuuleparkide rajamisse. Selgus, et viie aasta eest Soome valitsuse tellimusel tehtud tervisemõju uuring andis inimestele kindlust edasi minna. Arendajad tõid välja, et Soomes on tehtud küsitlusi enne ja pärast tuuleparkide rajamist ja üldiselt on suhtumine muutunud positiivsemaks. Soomes on olnud samuti tuulikutega seoses mitmeid küsimusi, kuid piirkonnas elavate inimeste kogemus on näidanud, et see ei ole nii suure mõjuga muutus kui algul kardeti. Nüüdseks on tuuleparkide arendamisel koondunud soomlaste tähelepanu looduse hoidmisele.
Kehtnas alustatakse tuule mõõtmisega
Tuuleparkide arendajad TMV Green ja Sustainable Investment püstitavad Kehtna valda 2025. a suvel tuule kiiruse ja ilmastikuolude täpsustamiseks u 160–180 m kõrguse mõõtemasti, mis sarnaneb mobiilimastiga. Pärast 1–2 a pikkust mõõteperioodi tuulemõõtemast demonteeritakse ja seda kasutatakse tulevikus mõnes teises asukohas.
Hans-Jürgen Schumann
Ehitusspetsialist
Seily Sõgel-Raid
Kommunikatsioonispetsialist