Täna, 26. novembril tähistame Eestis kodanikupäeva. Just sel päeval 1918. aastal võttis Maanõukogu vastu määruse, millega loodi Eesti kodaniku mõiste ametlik tähendus. Kodanikupäev on pühendatud kõigile Eesti kodanikele ja neile, kes soovivad selleks saada. Päeva eesmärk on mõelda kodanikutundele, õigustele ja kohustustele, mis kaasnevad Eesti kodakondsusega.
Kehtna Põhikoolis tähistati kodanikupäeva sisuka kohtumisega vallavanem Tanel Viksiga, kes vestles 4.–9. klassi õpilastega kodanikuks olemisest ja Eesti riigi toimimisest. Räägiti sellest, mis teeb ühe riigi tugevaks ja miks igaühe panus loeb, eriti väikeses riigis nagu Eesti.
Eesti on küll pindalalt ja rahvaarvult väike, kuid hariduse ja teaduse poolest tugev. PISA 2022 uuringu põhjal on Eesti 15-aastased noored Euroopas esirinnas ning maailmas esikaheksas koos Aasia tippriikidega. Seekord hinnati eeskätt matemaatikaoskusi, kuid ka teadmisi loodusteadustes ja lugemises. Euroopa riikide seas jagab Eesti matemaatikas 1.–2. kohta Šveitsiga, loodusteadustes on esikohal ja lugemises jagame 1.–2. kohta Iirimaaga.
Vallavanem tõi välja, et kuigi meil on tugev haridus, on rahvaarv väike ja riigi ülalpidamine seetõttu kallis. Ta esitas õpilastele küsimuse: kuidas saab Eesti riik rohkem tulu? Lapsed pakkusid vastuseid alates raha printimisest kuni rahvaarvu suurendamiseni. Arutati, miks mõned ideed toimiksid ja miks teised mitte. Näiteks ei ole mõistlik lihtsalt rohkem raha trükkida või maksusid tõsta, küll aga saab riik kasu kõrgtehnoloogilistest toodetest ja teenustest, mida saab eksportida väikese töötajate arvuga, kuid kõrge lisandväärtusega.
Teine oluline tee riigi tugevdamiseks on rahvaarvu kasvatamine – see mõte tuli samuti õpilaste endi seast. Vallavanem rõhutas, et on oluline hoida eestlust, õppida ja reisida, kuid lõpuks pöörduda tagasi koju. Meil on siin ruumi, puhas loodus ja võimalus oma riiki panustada.
Kohtumise lõpus küsisin lastelt, mida nad sellest arutelust endaga kaasa võtsid. Uusi teadmisi justkui ei olnud, teemasid on käsitletud ka koolitundides, kuid mõtted olid küpsed. Üks õpilane märkis: „Meil on rohkem inimesi riiki vaja” ja tema meelest pole vahet, mis rahvusest. Jaldor rääkis hoopis riigikaitsest: „Mina lähen peale keskkooli kohe kaitseväkke,“ ütles ta. Kui küsisin, kas kohustuse täitmiseks, vastas ta: „Ei, ikka riigi pärast tahan minna.“ Noorema klassi õpilane soovis lihtsalt tänulik olla, et vald toetab huvihariduses osalemist.
Kas see polegi märk teadlikest ja hoolivatest väikestest kodanikest?
Just siin peitubki kodanikupäeva sõnum. Riigi kohustus on aidata oma nõrgemaid, aga kodanikud moodustavad ühiselt kogukonna, mille mõte „üks kõigi ja kõik ühe eest“ aitab edasi viia väikest, ent tarka rahvast.
Seily Sõgel-Raid
kommunikatsioonispetsialist