Detailplaneeringu koostamine on protsess, kus määratakse ära, kuhu ja missugustel tingimustel ehitatakse. Antud olukorras tähendab see tuulikute asukohta ja nende suurust. Lisaks määratakse, kuhu tuleb tuulepargi alajaam, kuhu tulevad teed ja kus võiks olla alajaam. Samuti selgitatakse välja, kui suurt müra võib tuulik teha ja kui palju mingil majapidamisel võiks olla tuuliku laba pöörlemisest tulenevat vilkuvat varju. Planeerija on omavalitsuse ekspert abiline ja tema abiliseks omakorda keskkonnamõju hindaja, kelle juhtimisel on läbi viidud keskkonnauuringud ning kes teeb erinevaid modelleerimisi, mis mõjutavad planeeringu lahendust.

Miks just need asukohad?

Asukohad valiti välja üldplaneeringu koostamise käigus. Need alad olid piisavalt kaugel elamutest ning andmebaasides oleva andmestiku alusel polnud nendel aladel olulisi looduskaitselisi piiranguid. Eelmisel aastal viidi läbi nahkhiirte, linnustiku ja taimestiku väliuuringud. Sellest tulid mõningad äralõiked kõikidele aladele – kuhu suuremad, kuhu väiksemad. Praegu, selle loo kirjutamise ajal, on paika loksutamisel tuulikute asukohad, kõige kaugemal on tuuleala T4 lahendus. Eeldatavasti saame T4 eskiislahendusega tulla inimeste ette maikuus. Siis on joonise peal esialgsed tuulikute asukohad, mille puhul on arvestatud, et need vastaks müra normidele ja kõigi tuulikute kohta on tehtud ka varjutuse modelleering. Samuti on olemas teede ja võrkude põhimõtteline asukoht. Planeeringulahenduse koostamisel lähtutakse kehtivatest Eesti normidest ja parimast maailma praktikast.

Mis on täna suuremad probleemid?

Liikvel on palju eksitavat infot ning küsimusi tekitavad ka tuulikute suurused. Tänapäevased tuulikud on suured ja neid on kaugelt näha – maastikul liikuja eest neid peita ei saa, metsa tagant välja tulles on ühel hetkel tuulik ikka näha. Nii on. Inimesed jagunevad nüüd erinevalt – mõne jaoks on see tuulik väga häiriv ning mõne jaoks pole see midagi märkimisväärset. Müra, madalsageduslik heli, infraheli, lindude surm, tekkivad jäätmed, aastatetagused seisukohad jne – kõige selle osas on arvamusi seinast seina ja sageli ei soovita uskuda keskkonnamõju hindamise juhteksperti. Meie peame planeeringut tehes lähtuma siiski normidest ja teaduslikest faktidest. Meie töö üle teevad sisulist järelevalvet riigi erinevad ametid: inimese tervist kaitseb Terviseamet, loodust kaitseb Keskkonnaamet, tuleohutust jälgib Päästeamet, riigi teedevõrguga seonduvat Transpordiamet jne.

Planeerimise edasised sammud: kodanike kaasamine ja arvamuste avaldamise võimalused

Planeeringute eskiislahendused avalikustatakse orienteeruvalt maikuus avalikul väljapanekul ja sellele järgneb avalik arutelu. Kõik isikud, kes on vallale avaldanud soovi olla kaasatavad, saavad siis teate, et saavad planeeringu kohta arvamust avalda. Peale avalikku arutelu jätkub planeeringu koostamine. Avalikustamisel laekunud ettepanekute alusel otsustatakse, kas ja mis mahus on vaja planeeringulahendust muuta. Planeeringumeeskond teeb vajalikud täiendused. Järgnevalt esitatakse planeering erinevatele ametitele, ministeeriumitele jne kooskõlastamiseks ning arvamuse andmiseks. Peale kooskõlastamist ja arvamuse avaldamist tehakse planeeringus vajadusel täiendusi ja siis liigub see volikokku vastu võtmisele. Kui volikogu võtab planeeringu vastu, siis tuleb taas kuu aega kestev avalik väljapanek, mille jooksul on kõigil võimalik esitada arvamusi. Oluline on just nüüd esitada oma arvamus kirjalikult, sest kuu-pooleteise pärast toimuval avalikul arutelul tulevad käsitlusele ainult avalikul väljapanekul esitatud arvamused ning uusi enam lisada ei saa. Avalikul arutelul arutatakse ainult eelnevalt esitatud arvamusi ja otsitakse erimeelsuste korral kompromissi. Peale avalikku arutelu tehakse planeeringus vajadusel täiendusi ja saadetakse planeering heakskiitmisele Maa- ja Ruumiametile, kes annab peale planeeringu üle kontrollimist heakskiidu. Heakskiidu saamise järel läheb planeering volikokku kehtestamise otsustamisele.

Kogu protsess on põhjalik ja mitmeastmeline, et tagada tuulepargi rajamise läbipaistvus ning arvestada nii keskkonnamõjude kui ka kogukonna arvamustega.
Seetõttu on oluline, et huvilised jälgiksid planeeringu edenemist ja kasutaksid võimalust oma põhjendatud seisukohti esitada.

Heiki Kalberg
Planeeringu koostaja-ekspert
Seily Sõgel-Raid
Kommunikatsioonispetsialist
Hans-Jürgen Schumann
Ehitusspetsialist

*Artikkel ilmus esmakordselt Kehtna valla ajalehe Valla Vaatleja märtsikuu numbris.