Viimaste aastate jooksul on Kehtna vallas rahvaarv järjepidevalt vähenenud. Selle taga on nii negatiivne iive kui ka rändesuundumused, mis ei soosi väikevaldasid. Samas ei ole pilt ainult üksluine – mõnes asulas on hakanud inimesi taas juurde tulema. Heidame pilgu Kehtna valla rahvastikumuutustele ning vaatame mida numbrid räägivad.
Kehtna valla rahvaarv väheneb
1. jaanuaril 2026 elas Kehtna vallas 5271 inimest. Võrreldes 2015. aastaga, mil elanikke oli 5688, on rahvaarv kahanenud 417 inimese võrra ehk –7,3%. Langus on mõõdukas, aga selgelt püsiv.
Sünde vähem kui surmasid
2025. aastal:
- sündis 41 last (neist 29 poissi ja 12 tüdrukut);
- suri 83 inimest.
See tähendab, et loomulik iive oli tugevalt negatiivne – rahvaarv kahaneb, sest sündimus on väiksem kui suremus.
Ränne süvendab kahanemist
Rändeandmed näitavad, et Kehtna vald kaotab elanikke pigem seetõttu, et inimesed kolivad mujale:
- valda kolis 217 inimest;
- vallast lahkus 280 inimest;
- saldo: –63 elanikku.
Kõige sagedamini liigutakse Rapla valla ja Tallinna suunal, mis viitab suuremate keskuste tõmbejõule. Suurimad kaotajad on alev ja alevikud.
Asulate lõikes: kes kahanevad, kes püsivad, kes kasvavad?
Mõned Kehtna valla suuremad keskused on aastatega märgatavalt tühjenenud:
- Järvakandi alev: 1228 → 1090 (–138);
- Kehtna alevik: 1168 → 1061 (–107);
- Kaerepere alevik: 469 → 426 (–43);
- Eidapere alevik: 242 → 203 (–39).
Ka mitmes külas, nagu Lokuta, Lau, Kumma ja Linnaaluste, on elanike arv vähenenud enam kui 20 inimese võrra.
Mõned väiksemad külad on püsinud üllatavalt stabiilsena. Näiteks Haakla, Paluküla, Vastja, Lellapere-Nurme ja veel mitmed teised. Seal on elanike arv aastate jooksul kõikunud vaid mõne inimese võrra.
Kas on ka kasvavaid paiku?
Jah! Kuigi neid on vähe, on Kehtna vallas asulaid, kus rahvaarv on tõusnud:
- Ohekatku küla: 67 → 91 (+24);
- Keava alevik: 257 → 276 (+19);
- Käbiküla küla: 73 → 87 (+14);
- Nõlva ja Laeste külas on küll väike, aga selge kasv.
Vanuseline jaotus näitab vananevat rahvastikku
Kehtna valla elanikkonna vanuseline pilt kinnitab laiemat Eesti trendi – rahvastik vananeb. Suurimad vanusegrupid on 61–65-aastased (385 inimest) ja 66–70-aastased (370 inimest), mis tähendab, et märkimisväärne osa elanikest on kas juba või kohe pensionieas.
Nooremaid, näiteks 0–5-aastaseid lapsi, on 276 ning 6–10-aastaseid veidi rohkem – 300. Ka noorte täiskasvanute osakaal (26–35-aastased) jääb tagasihoidlikuks, alla 300 inimese.
See jaotus viitab sellele, et järelkasv on napp ja tööturule sisenevaid noori on vähe. Samal ajal kasvab hoolduskoormus, kuna vanemaealiste osakaal suureneb.
Eesti üldine taust: rahvaarv väheneb ja rahvastik vananeb
1. jaanuaril 2025 elas Eestis 1 369 995 inimest. Aastane rahvaarvu langus: umbes –0,3%. Prognoos aastaks 2035: rahvaarv võib langeda umbes 1,2 miljonini. See trend on selgelt seotud vananeva rahvastiku ja madala sündimusega. Kui Harjumaa veel kasvab, siis ülejäänud Eesti piirkonnad pigem kahanevad.
Kehtna valla rahvastik väheneb vaikselt, kuid kindlalt. Peamiseks põhjuseks on loomulik iive ja sisemine ränne, kus inimesed kolivad suurematesse keskustesse. Samas paistab silma, et mõnes väikeses külas toimub tagasihoidlik, aga järjekindel kasv.