Veebruar-mai
Palju kaasamiskoosolekuid planeeringuga kaetud paikades
Veebruaris külastas Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu meeskond kõiki planeeringuala omavalitsusi, et tutvustada trassi asukoha alternatiive ning kuulata ära ja võtta endaga kaasa elanike ettepanekud ja arvamused. Projekti eesmärke, tehnilisi lahendusi ja esialgseid trassikoridore tutvustasid eriplaneeringu koostamise korraldaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) koos projektipartnerite Eleringi ja Skepast&Puhkimiga.
Koosolekute järgselt said kõik esitada kirjalikke ettepanekuid ja arvamusi ning seda võimalust kasutati tublisti: kokku laekus neid rohkem kui 300. Üle 200 ettepaneku puudutas trassi asukohta ja neist umbes kolmveerandit oli võimalik arvesse võtta. Kõigile pöördumistele vastati personaalselt, vaata koostöötabel veebruar-juuni 2025.
Juuni
Täiendavad koosolekud nii mandril kui saarel
Juunikuus toimus lisaks neli kaasamiskoosolekut maaomanikele, kelle kinnistut korrigeeritud trassivariant puudutab. Nimelt on mõjutatud kinnistuomanike ring seoses alternatiivide täpsustumisega vahepeal muutunud, lisandus 665 maaomanikku.
Planeeringumeeskond tutvustas uuendatud trassialternatiivide koridore ja vastas erinevatele küsimustele. Nagu varasematel koosolekutelgi, räägiti projekti üldistest eesmärkidest ja olulisusest. Ka seekord jäi koosolekutel kõlama soov võimalikult palju kasutada ära olemasolevaid liinikoridore, millega elanikud on juba harjunud. Koosolekud toimusid Muhus, Kuressaares ja Vana-Vigalas kohapeal ning ka veebis. Protokollidega saab tutvuda planeeringu kodulehel.
Juuli
Puudutatud maaomanikud said kaasa rääkida elektriliini kulgemisele
Juulis saatis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium uuringukutse 36 579 maaomanikule, kelle kinnistu jääb Eesti-Läti neljanda elektriühenduse planeeringualasse ja selle mõjupiirkonda. Küsitlusega sooviti välja selgitada puudutatud maaomanike eelistused liini kulgemiseks.
Kutse uuringus osalemiseks said need maaomanikud, kelle kinnistu paikneb kavandatavast trassialternatiivist kuni 500 m kaugusel või kelle kinnistut võimalik trassialternatiiv läbib. Maaomanike arvamus ja eelistused on projektimeeskonnale oluline informatsioon, mida mõjude juures hindame. See oli ka hea võimalus teada anda trassialteratiivide mõjualasse jäävatest kultuuriväärtustest või puhkekohtadest, mida kavandatav elektriliin mõjutada võiks.
Küsitlustulemuste ning võrdluskriteeriumite põhjal koostatakse raport, mille avalikustame planeeringu kodulehel. Küsitluse tulemusi ja teistest uuringutest saadud infot tutvustatakse ka kohapeal veel selle aasta lõpus.
August
TTJA Saaremaa ja Läti vahelise merekaabli mõju hindamise programmi arutelu
Eesti-Läti IV elektriühenduse projekti raames on läbiviimisel kaks eraldi menetlust – maismaa (MKM) ja mereosa (Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet – TTJA).
Augustis toimus Lümandas projekti mereosa – Saaremaa ja Läti vahelise merekaabli – keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi avalik arutelu, mida korraldas TTJA. Tutvustati, mida ja kuidas on plaanis Saaremaa ja Läti vahel meres hoonestusloa saamiseks uurida. Käsitleti ka avalikult laekunud küsimusi ja kommentaare, mis on merekaabli asukoha valikul abiks. Samuti räägiti oluliste mõjude hindamisest jm.
Peale KMH programmi täienduste sisseviimist hakatakse uuringuid ja KMH-d läbi viima. Plaanis on mereosa keskkonnamõjusid hinnata koos Lätiga, et käsitleda ala Saaremaalt Ventspilsini tervikuna.
Eesti-Läti neljanda elektriühenduse Saaremaa ja Läti vahelise merekaabli keskkonnamõju hindamise programm on kättesaadav TTJA veebilehel.
Planeeringu edasised sammud
Järgmisel aastal jõuame etappi, kus koostatud planeering läheb avalikule väljapanekule ja kõigil huvilistel on võimalus sellele tagasisidet anda. Eeldatavasti saab asukoha eelvaliku otsuse teha aasta esimeses pooles.
Kui protsess kulgeb ladusalt, peaks planeerimine lõpule jõudma 2026. aasta keskpaigas ja ühendus valmima 2030ndate keskpaiku. Hinnanguliselt kulub planeeringu kehtestamisest liini valmimiseni seitse aastat, mille käigus sõlmitakse maaomanikega kasutusõiguslepingud, projekteeritakse täpne liin, viiakse läbi ehitushanked ning ka ehitatakse ühendus valmis.
Eesti-Läti neljandat elektriühendust on Eestile vaja energia transpordiks Balti riikide ja Kesk- Euroopaga, et saavutada samas mahus elektri varustuskindlus, kui see oli enne 2025. aasta 8. veebruari. Riigile on oluline tagada energiajulgeolek ja sõltumatus Venemaast ning suurendada riiklikul tasemel elektrivaru, seda eriti Saaremaal, kus seni 330 kV pingega kõrgepingeliine ei ole olnud.