SÜDA ON KEHTNA VALLAS. Meie kõigi panus loeb! Sinu maksud hoiavad Sinu kodukoha toimivana.
Kui elad Kehtna vallas, vaata üle, kas Sinu elukoht on ka rahvastikuregistris sellisena kirjas. See mõjutab väga otseselt seda, kuidas vald planeerib ja korraldab teede korrashoidu, lume lükkamist, muru niitmist ning haridus- ja alushariduselu. Sinu panus aitab hoida töös meie lasteaedu, raamatukogusid ja kultuurimaju ning toetab seal töötavate inimeste palgaraha
18. november – 30. detsember toimub sissekirjutuskampaania. Osalemiseks piisab sellest, et oled sellel perioodil Kehtna valda elama asunud ja Sina oled hiljemalt 31. detsembril kell 23.59 esitanud oma andmed rahvastikuregistrisse.
Auhinnad:
- loosime uute sissekirjutajate vahel välja kolm 10 korra Valtu Spordimaja majapiletit väärtusega 330 € (iga pilet: 2 täiskasvanut ja 2 last);
- kõigi juba Kehtna valla rahvastikuregistris olevate elanike vahel loosime lisaks kolm 10 korra majapiletit väärtusega 85 € (iga pilet: 1 täiskasvanu).
Majapilet annab 3,5 tunnise ligipääsu jõusaali, ujulasse, minispaa-alale ja võimlasse.
Auhinnad loosime välja 6. jaanuaril Kehtna Vallavalitsuse istungil, lähtudes Rahvastikuregistri andmetest.
Kuidas esitada elukohateadet?
E-posti teel (digitaalselt allkirjastatud dokumendid saata aadressile kehtna@kehtna.ee). (Elukohateade eesti keeles, elektrooniliselt täidetav)
E-rahvastikuregistris (vajalik ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID).
Vallavalitsuses kohapeal.
Postiga (aadress: Pargi 2, 79001 Kehtna) koos koopia isikut tõendava dokumendi lehelt ja vajadusel üürilepingu või omaniku nõusolekuga. (Elukohateade eesti keeles, elektrooniliselt täidetav või Elukohateade eesti keeles, prinditav)
Lisainfo leiate meie kodulehe Rahvastikuregistri toimingud alt.
Kehtna vald on viimastel aastatel kiiresti arenenud ning investeerinud igapäevase elukeskkonna parandamisse – turvalisusse, haridusse, liikumisvõimalustesse, taristusse, kogukonnakeskustesse ja sotsiaalteenustesse. Stabiilne finantsseis võimaldab vallal hoida kohustused kontrolli all ning teha arendusi samm-sammult, toetusi võimalikult hästi ära kasutades.
Oleme uuendanud üldplaneeringut, menetlenud kiiresti detailplaneeringuid ning rajanud uusi elamualasid. Kergliiklusteed, valgustuslahendused ja ligipääsetavus on muutnud liikumise turvalisemaks. Töötame järjepidevalt kriisivalmiduse tõstmise nimel, toetame noori ja peresid, arendame kogukonnakeskusi ja spordirajatisi üle kogu valla. Suured projektid — nagu Valtu Põhikooli laiendus, Järvakandi tööstuspargi arendamine, Paluküla spordi- ja puhkekeskuse uuendused ning mitmete kultuuriasutuste renoveerimine — loovad kindla vundamendi tulevikuks.
Kõik need sammud näitavad, et Kehtna vald on turvaline, uuenev ja elamist väärt koht.
Allpool saab iga teema kohta pikemalt lugeda.
Valla areng ja finantsstabiilsus
Valla finantsseisu stabiilsuse hoidmine keerulises majanduskeskkonnas
2024. aasta hindamise tulemusena kujunes Kehtna valla finantsolukorra koondhindeks viiepallisüsteemis 4,14 – see on väga hea tulemus, mis andis meile 79 Eesti omavalitsuse seas neljanda koha. Sama hinne saadi ka 2023. aastal, mil paiknesime seitsmendal kohal. 2022. aastal oli meie koondhinne 3,71, millega paiknesime 14. kohal.
Märkimisväärne on, et viimase majandusaasta aruande kohaselt oli Kehtna Vallavalitsuse netovõlakoormuse määr 31.12.2024 seisuga 0%. Võlakoormus kasvab 2025. aastal suurte taristuprojektide elluviimise tõttu, kus kasutatakse ka toetusvahendeid.
Selline stabiilsus näitab, et Kehtna vald on suutnud tagada jätkusuutliku ja läbimõeldud finantsjuhtimise olukorras, kus paljud vallad on makseraskustes. See kinnitab, et vald on rahaliselt stabiilne, suudab oma kohustusi täita ning omab piisavaid reserve ootamatusteks. Vald on pidanud vähe laenu võtma, sest enamik taristuprojekte on realiseeritud edukalt toetusmeetmeid kasutades. Oleme läbimõeldult koostanud eelarveid, lisaeelarveid ja eelarvestrateegiaid ning taganud sellega valla tasakaalus arendamise.
Üldplaneeringu uuendamine ja kiirelt menetletud detailplaneeringud
Kõige olulisemaks ruumikujunduslikuks alusdokumendiks vallas on üldplaneering, mida uuendati 2023. aasta juunis. Uus üldplaneering lõi tingimused väga paljudeks uuteks positiivseteks arendusteks. Näiteks on kehtestatud mitmeid olulisi detailplaneeringuid (DP).
Kiire detailplaneeringute menetlemine on elukeskkonna arenemiseks oluline, sest aeglane menetlusprotsess muudab arendustööd ettevõtja jaoks kallimaks.
Ruumiliselt on enim mõjutatud olnud Järvakandi piirkond. Mäe tänav 2 kinnistu detailplaneeringu alusel püstitati hiljuti Hepa tankla. Kehtestati Rail Baltica Järvakandi peatuse DP ning täna planeerib Kehtna Vallavalitsus PEEK2 projekti raames majandusanalüüsi teostamist, et mõista paremini Rail Baltica mõju Järvakandi alevile.
Kehtna vald juhtis 2018–2025 PKT2 projekti, mille maht oli 1 506 523 eurot. Projekti eesmärk oli Järvakandi tehastele juurdepääsuteede rajamine. Projekti tegevused toetasid Green Gravels OÜ klaasvahtkillustiku tehase avamist 2022. aastal.
Erakordse kiirusega planeeriti ja teostati ka Pärnu mnt 13 maaüksuse ja lähiala DP Lelle alevikus, mis toetas piirkonna jaoks väga olulise MEIE kaupluse avamist.
Kehtna alevikus korrastati Aiandi põik 1 ja Aiandi 1 detailplaneeringutega aiand ja territoorium ning asemele rajati mitmeid üksikelamuid, et piirkonda saaksid kolida uued elanikud.
Turvaline ja mugav elukeskkond: valgus, liikumine ja ligipääsetavus
Tänavavalgustuse uuendamine – targem, turvalisem, efektiivsem
Ühena esimestest Eesti omavalitsustest ostsime tänavavalgustuse täisteenuse sisse, mille tulemusel saime korraga kogu valla tänavavalgustuse korda, säästlikumaks ja keskkonnasõbralikumaks ning paranes valla turvalisus tervikuna. Ka rikete avastamine ja likvideerimine on nüüd palju operatiivsem.
Kuna järgnevatel aastatel on kulud fikseeritud, annab see pikemas perspektiivis ka teatava kokkuhoiu. Tänu varajasele otsusele saime teenuse partnerilt odavamalt kui need omavalitsused, kes valisid sarnase mudeli hiljem.
„Tänapäevased valgustuslahendused on palju enamat kui ainult kaunim keskkond – need pakuvad paremat valgustugevust ja vastupidavust, mis toob nii elanikele kui omavalitsusele pikas perspektiivis palju kasu,” sõnas Enefiti energiateenuste ärijuht Tanel Lillesaar.
„Kogukond areneb, tehnika areneb ja mõistlik on ajaga kaasas käia. Tehnilised lahendused aitavad meil aega kokku hoida ja rahavoogusid paremini planeerida. Lõpptulemusena muutub ka keskkond meie inimeste jaoks paremaks ja turvalisemaks – see ongi eesmärk. Ka ise tehes on võimalik teatud tulemuseni jõuda, aga väikestes valdades ei pruugi spetsiifiliste oskustega spetsialiste olla, mistõttu on mõistlik kasutada professionaalide teenuseid,“ ütles Kehtna vallavanem Tanel Viks.
Turvalisem ja mugavam liikumine: kergliiklusteed ja ligipääsetavus
Kehtna Vallavalitsus on viimastel aastatel pööranud suurt tähelepanu turvalise ja mugava liikumise võimaluste parandamisele. Tehtud ja kavandamisel on järgmised objektid:
- Kaerepere kergliiklustee (valmis 2025);
- Lelle kergliiklustee (valmis 2025 sügisel);
- Kehtna–Räägu kergliiklustee projekteerimine (2026–2027);
- Järvakandi Kooli ja Lelle rongijaama bussipeatuste ümberkujundamine (2026).
2025. aastal avati Kaerepere alevikus uus kergliiklustee lõik, mis ühendab Männiku tänava otsa koolimaja piirkonnaga. Tee sai sileda asfaltkatte ja tänavavalgustuse, pakkudes jalakäijatele ja jalgratturitele turvalist teekonda ka pimedal ajal. Projekti „Kaerepere kergtee II etapp“ kogumaksumus oli 158 500 eurot, millest 104 600 eurot kaeti Riigi Tugiteenuste Keskuse vahenditest ja 53 900 eurot vallapoolse omafinantseeringuga.
Sel sügisel valmis Lelle kergliiklustee osa. Lisaks on Kehtna Vallavalitsus alustanud läbirääkimisi Transpordiametiga, et saada toetusvahendeid Kehtna–Räägu kergliiklustee rajamiseks aastatel 2026–2027.
Ligipääsetavuse suurendamiseks on vald saanud 2025. aastal Kliimaministeeriumilt 19 637 euro suuruse toetuse ühistranspordi ligipääsetavuse parandamiseks. Selle toel kujundatakse 2026. aastal ümber Järvakandi Kooli ja Lelle rongijaama juures asuvad bussipeatused, et muuta need kaasaegsemaks ja kasutajasõbralikumaks.
Keskkond ja ringmajandus
Keskkonnasõbralik areng ja jäätmejaama rajamise ettevalmistamine
Viimastel aastatel on Kehtna vald pühendunult ellu viinud jäätmereformi. Oleme astunud samme, et suurendada jäätmete liigiti kogumist ja edendada kaasaegsete lahenduste kasutuselevõttu.
Peamiste tegevustena on valminud Kehtna valla jäätmekava, Kehtna soojamajanduse arengukava ning valla kliima- ja energiakava. Keskkonnasäästlikuma lahendusena on välja vahetatud tänavavalgustuse süsteem. Lisaks on hooldatud ja arendatud terviseradu Kehtna männitukas, Keavas, Järvakandis ja Paluküla Hiiemäel. Samuti on planeerimisel Kehtna jäätmejaama rajamine.
Kehtna Vallavalitsus on välja kuulutanud väikehanke eskiisprojekti koostamiseks, mille eesmärk on kavandada kaasaegne, jäätmeringlust toetav jäätmejaam Käbikülla. Projekt näeb ette toimiva juurdepääsu- ja liiklusskeemi, vajalikud tehnovõrgud ja sadeveelahendused, parkimis- ja haljastusala ning ringmajandushoone koos olme- ja abiruumidega. Eraldi plaanitakse lahendused eri liiki, sealhulgas ohtlike jäätmete kogumiseks, ning autokaalu paigutamiseks.
Eskiisprojekti koostamine on vajalik, et taotleda Keskkonnainvesteeringute Keskuselt kuni 80% projekti maksumusest, mille abil on plaanis jäätmejaam rajada aastatel 2026–2027.
Jäätmereformi elluviimise toetamiseks on vald juba saanud 4 770 euro suuruse toetuse jäätmete liigiti kogumise edendamiseks, mille abil paigaldati jäätmekonteinerid valla koolidesse.
Haridus ja laste heaolu
Kehtna Lasteaias avati kauaoodatud väikerühm erivajadustega lastele
Kehtna Lasteaias on alanud uus ja oluline etapp – avatud on väikerühm erivajadustega lastele. See on samm, mida kogukond on pikalt oodanud ning mille elluviimine toetab nii lapsi, peresid kui ka õpetajaid.
Uus rühm pakub lastele turvalist ja arendavat keskkonda, kus nende eripäradega arvestatakse ning kus iga laps saab vajaliku individuaalse toe. Rühma loomisega kaasnevad ka uued tugispetsialistide ametikohad – logopeed, eripedagoog, õpetaja abi ja assistent –, mis tugevdavad valla suutlikkust pakkuda kvaliteetset haridust kõigile lastele.
Eraldi rühma avamine aitab vähendada tavarühmade koormust ja loob paremad tingimused nii õpetajatele kui ka teistele lastele. Peredele annab see suurema kindlustunde, et nende laps saab kodulähedaselt just talle vajaliku toe ja arengu.
See samm loob tugeva aluse ka tulevikuks: väikerühma kogemus ja tugivõrgustiku kasvamine annavad võimaluse liikuda edasi valla tugikeskuse loomiseni, mis koondab spetsialiseeritud teenused ja teadmised ühtsesse süsteemi.
Väikerühma loomise protsessi käigus tekkis võimalus rekonstrueerida Kehtna Põhikooli aula põrand, et tagada kollektiividele paremad tingimused, ning kolida Kehtna Klubi ümber Kehtna Kunstide Kooli ruumidesse.
(Rahvusvaheline) noorsootöö tiivustab Kehtna valla noori tegudele
Noorsootöös on ühendatud ühise juhtimise alla kõik valla noortekeskused. Uues organisatsioonis on loodud noortekeskustele visuaalne identiteet ja kommunikatsiooniplaan, selgemad töökorralduse alused (lahtiolekuajad, logiraamatud, tegevusplaanid, ametijuhendid jm). Korraldatud on edukaid õpilasmalevaid ning keskendutud tegevustele, mis toovad noorsootöösse vanemaid noori.
Ainsa maakonna omavalitsusena suudeti taaskäivitada valla noortevolikogu, mis korraldas 2024. aastal 24 koosolekut. Hetkel on noortekeskustes aktiivne rahvusvaheliste noorsootööprojektide kirjutamine, et saada toetusi õpirännete korraldamiseks. Noorsootöötajate vahel on tekkinud tugev võrgustik ning regulaarselt kohtutakse valla laste heaolu spetsialistidega ja suheldakse koolide tugispetsialistidega.
Muudetud on mitmeid noorsootöö valdkonna toetamise põhimõtteid. Huviringide korraldajatele on toetuse saamine muutunud konkurentsipõhiseks, sest vald viib regulaarselt läbi teenusepakkujatele mõeldud taotlusvooru. Huviringides osalejatele on huvitoetuste saamine muudetud vajaduspõhiseks vastavalt leibkonna sissetulekule. Koolidega on alustatud formaalse ja mitteformaalse õppe lõimimise planeerimist.
Kehtna valla koolid ja noortekeskused on saanud osaleda Euroopa Liidu Erasmus+ programmi projektides. Näiteks on Järvakandi Kooli õpetajad käinud õpirännetel Kreekas ja Soomes, noortevolikogu liikmed osalenud noortevahetusel Portugalis ning Kehtna Valla Avatud Noorsootöökeskuse töötajad täiendanud end Prantsusmaal ja mujal Euroopas.
Projektid on toonud vallale märkimisväärset lisaväärtust – õpetajad on omandanud uusi metoodilisi oskusi, noored on arendanud keeleoskust ja rahvusvahelist suhtlemisjulgust ning noorsootöötajad on saanud ideid kohaliku töö mitmekesistamiseks. Rahvusvahelised kogemused on kasvatanud haridus- ja noorsootööasutuste võimekust ning loonud väärtuslikke koostöövõrgustikke.
2025/26. aastal osalevad õpirännetel ka raamatukogutöötajad (Soome ja Läti) ning haridusvaldkonna spetsialistid (Portugal).
Kriisikindlus ja päästevõimekus
Kehtna Vallavalitsus panustab kriisikindluse suurendamisse
Kehtna Vallavalitsuse üks tugevamaid fookusi on viimastel aastatel olnud valla kriisivalmiduse suurendamine.
Olulisemad tegevused on olnud:
- Kehtna Päästekomando järjepidev hoidmine ja rahastamine KOV eelarvest;
- Asutuste hädaolukorraplaanide loomine, elanikkonnakaitse koolituste korraldamine, külakogukondade ja korteriühistute nõustamine kriisiolukorras tegutsemiseks, aktiivne koostöö Kaitseliiduga;
- Kriisispetsialisti tööle võtmine: „Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused“ (KVAT) projekti toel (75 862 eurot) on kaheks aastaks tööle võetud kriisispetsialist, kes töötab välja hädaolukorra plaanid ja vastutab valla toimetuleku eest kriisisituatsioonides;
- Generaatorite ja lisavarustuse hankimine (Päästeamet) – 50 000 euro väärtuses soetatud generaatorid, haagised, kütusemahuti ja virnastaja tagavad elektrikatkestuste ajal oluliste teenuste jätkumise;
- Kehtna valla asutuste toimepidevuse tagamine – projekt „Kehtna valla kriisivalmiduse suurendamine“, kogumaksumus 34 000 eurot, mille abil tagatakse kõigi haridusasutuste toimepidavus kriisiolukorras (tehnosüsteemid, generaatorivalmidus);
- Kodud tuleohutuks 2024 (Päästeamet) – 6 520 euro suurune toetus kodude tuleohutuse parandamiseks;
- Siseministeeriumi toetus 7 000 eurot – projekti raames soetati satelliitsidetelefonid kriisiolukorras sidepidamise tagamiseks.
Lisaks on alustatud projektiga „Kehtna Päästekomando katusekonstruktsioonide toestamine“, mille eesmärk on tagada komandole turvalised töötingimused ja säilitada päästjate operatiivvõimekus. Projekti toetuse taotletav summa on 22 816 eurot.
Kehtna valla elanikel on põhjust uhke olla Kehtna Päästekomando üle. Kehtna vald on üks väheseid omavalitsusi Eestis, kelle koosseisus on hallatav munitsipaalpäästekomando. Kehtna Päästekomando tagas 2024. aastal valvesoleku ööpäevaringselt kogu aasta jooksul (24/7/365), mehitatuna vähemalt kahe päästjaga.
Aasta jooksul tehti 129 väljasõitu, keskmise reageerimiskiirusega umbes 3 minutit ja 30 sekundit. Oluline rõhk oli ka ennetustegevusel – osaleti 38 ennetusüritusel. Sedavõrd suur töömaht tõestab, et kohaliku päästekomando järele on tugev vajadus.
Kehtna Päästekomando rahastamine 2024. aastal toimus mitmest allikast: riigieelarvest eraldati 48 082 eurot ning valla eelarvest kaeti kulusid 52 122 euro ulatuses.