Alates 1. septembrist 2025 kehtib Eestis koolikohustuse asemel õppimiskohustus, mis pikendab noorte kohustust haridusteed jätkata kuni 18-aastaseks saamiseni või kesk- või kutsehariduse omandamiseni. Muudatus tuleneb haridusseaduse uuendamisest ja rõhutab järjepideva õppimise tähtsust pärast põhikooli. Riigi eesmärk on vähendada olukordi, kus noored jäävad haridussüsteemist kõrvale, ning tagada, et igal noorel oleks enne täiskasvanuellu astumist tugev hariduslik baas. Tänapäeva tööturul eeldatakse järjest rohkem teadmisi ja oskusi ning ainult põhiharidus ei anna enam piisavat ettevalmistust. Õppimiskohustuse pikendamist nähakse seetõttu investeeringuna noorte tulevikku.
Varasema korra järgi lõppes koolikohustus põhihariduse omandamisega või 17-aastaseks saamisel ning osa noori katkestas õpingud kohe pärast põhikooli. Uus süsteem käsitleb põhikooli haridustee loomuliku etapina, millele järgneb jätkuv õpe. Õppimiskohustus tähendab osalemist õppes ja teadmiste, oskuste ning pädevuste omandamist, mis toetavad iseseisvat elu. See puudutab nii põhikoolis, gümnaasiumis kui ka kutseõppeasutuses õppivaid noori. Pärast põhikooli peab noorel olema jätkuv õpitee, mis arvestab tema huve ja võimeid ning aitab tal kujundada tulevikusuunda. Muudatus puudutab neid noori, kelle haridustee jätkub pärast 1. septembrit 2025 ning kes ei ole varasemate reeglite järgi koolikohustust juba täitnud. Järkjärguline üleminek annab koolidele ja omavalitsustele aega tugisüsteeme kohandada ja tugevdada.
Pere, kooli ja omavalitsuse roll õppimiskohustuse täitmisel
Õppimiskohustus põhineb jagatud vastutusel pere, kooli ja kohaliku omavalitsuse vahel. Lapsevanema või seadusliku esindaja roll on tagada lapse osalemine õppes ning luua kodus õppimist toetavad tingimused. Vanem teeb koostööd kooliga, hoiab ühendust õpetajatega ja osaleb aruteludes, mis puudutavad lapse õpiteed ning edasisi haridusvalikuid. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on jälgida, et ükski õppimiskohustuslik noor ei jääks haridussüsteemist kõrvale. Omavalitsus peab pidama arvestust oma piirkonna noorte üle ning sekkuma juhul, kui selgub, et noor on väljalangemise ohus või katkestab õpingud. See eeldab koostööd koolide, noorsootöötajate ja sotsiaalvaldkonna spetsialistidega, et noor saaks õigel ajal tuge.
Varajase märkamise toetamiseks toimub koolide ja omavalitsuse vaheline ametlik infovahetus Eesti Hariduse Infosüsteemi ehk EHIS-e kaudu. Kui kool tuvastab, et õpilane on väljalangemise ohus või ei täida õppimiskohustust, avatakse juhtum ning see suunatakse lapse elukohajärgsele omavalitsusele. Selline infoliikumine võimaldab kiiresti reageerida ja alustada noore toetamisega enne, kui õpingute katkestamine muutub püsivaks. Juhtumi edastamine tähendab, et vastutus ei jää ainult koolile. Omavalitsusel tekib võimalus kaasata vajalikud tugiteenused ning töötada koos noore ja perega välja realistlik plaan õpitee jätkamiseks.
Vastutus ja tugi noorele
Kehtna valla jaoks tähendab õppimiskohustus selget vastutust märgata ja toetada oma noori. Iga juhtum on erinev ning lahendused sünnivad koostöös pere, kooli ja spetsialistidega. Eesmärk on hoida noor hariduses, leida talle sobiv õpitee ja pakkuda tuge õigel ajal. Mida varem riskimärgid ilmnevad ja nendega tegeletakse, seda suurem on tõenäosus, et noor jätkab õpinguid ning leiab tee iseseisvasse ellu.
Õppimiskohustuse pikendamine peegeldab arusaama, et haridus on nii isiklik kui ka kogukondlik väärtus. Noorte parem haridustase on seotud tugevama toimetuleku, väiksema töötuse ja elujõulisema kogukonnaga. Õppimiskohustus annab noortele täiendava aja oma oskuste arendamiseks ja tulevikuvalikute kujundamiseks. Kui seda toetavad toimivad koolid, paindlikud õpiteed ja hästi korraldatud kohalik tugivõrgustik, aitab uus süsteem tagada, et ükski Kehtna valla noor ei jää haridusteelt liiga vara kõrvale.
Maret Salumäe, haridus- ja kultuuritööspetsialist ja andmekaitsespetsialist