Kehtna vallas jätkub tuuleenergia arendusalade detailplaneeringute avalik arutelu. 27. novembril 2025 kohtusid Kehtna Põhikoolis piirkonna elanikud, spetsialistid ja planeerijad, et ühiselt vaadata üle T2 (Lau) tuuleenergia arendusala detailplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelnõule laekunud arvamused. Arutelu toimus neljapäeval kell 17–19 ning saalis oli kokku 57 inimest. Vestlusringi juhtis moderaatorina Martin Herem, kelle ülesanne oli tagada sujuv ja asjalik arutelu.
Avaliku väljapaneku perioodil laekus vallale planeeringu kohta 20 kirjalikku arvamust. Nende seas oli neli arvamust riigiametitelt või ministeeriumilt, kolm arvamust kohalike ühenduste ja MTÜ-de poolt, kaks arvamust Rapla vallalt ning üksteist arvamust eraisikutelt. Teemasid käsitleti gruppidena ning anti teada, et peale arvamuste andmise perioodi on veel kirju laekunud, millest kõiki ei ole siin kajastatud.
Koosoleku eesmärk oli anda elanikele selgem arusaam sellest, millist tuulepargi lahendust T2 alal kavandatakse, milliseid mõjusid on hinnatud ning milliseid küsimusi või ettepanekuid inimesed on esitanud. Samuti on see etapp vajalik vallavolikogule, kes peab tulevikus otsustama, kas antud arendusele kooskõlastus anda. Avalik arutelu on seega oluline samm, et kõik osapooled saaksid oma arvamuse välja öelda ja mõista, mis seisus planeering täna on.
T2 (Lau) arendusala on üks kolmest Kehtna vallas menetletavast tuuleenergia detailplaneeringust. T2 planeeringu algatamisel kaaluti võimalust rajada piirkonda kuus tuulikut. Avaliku väljapaneku ajaks oli nende arv täpsustatud nelja tuulikuni ning täiendavate uuringute põhjal hinnatakse veel ühe võimaliku asukoha sobivust.
Tuuleparkide planeerimine Kehtna vallas toimub kolmes piirkonnas:
- T1 alal selgus, et tuulikuid pole praeguse info põhjal võimalik rajada;
- T4 alal on tuulikute arv vähenenud algselt kavandatud 22-st 9-ni;
- T2 alal on algselt planeeritud 6-st tuulikust kaalumisel 4 + 1 võimalik lisakoht.
Kokkuvõttes on kogu Kehtna valla algses arendaja ettepanekus olnud 37 tuuliku asemel menetluses jäänud 13 + 1 võimalik positsioon, veidi üle kolmandiku algsest mahust. See näitab, et planeerimisprotsessis on arvestatud nii keskkonnamõjude kui ka tehniliste kitsendustega, mille tulemusena on lahendusi järk-järgult täpsustatud.
Peamised teemad ja korduvad küsimused
Avaliku väljapaneku ja arutelu käigus kerkisid kõige sagedamini esile järgmised teemad: linnustiku uuringute piisavus ja tuulikute mõju kaitsealustele liikidele, nahkhiirte koondumisalad ning nende kaitseks vajalikud meetmed, taimestiku inventuuri täpsus ja tundlike aladega arvestamine, põhjavee ja joogivee kaitse ning ehitusperioodi võimalikud mõjud, tuulikute eluea lõpuga seotud jäätmekäitlus ja lammutamine, kemikaalidest ja mikroplastist tulenevad keskkonnariskid, tuulikute tekitatav müra ja normtasemete tagamine, visuaalne mõju ja varjutuse vältimine, T2 ja teiste arenduste koosmõjud, sotsiaal-majanduslikud mõjud piirkonnale, kinnisvara väärtuse küsimus, menetluslikud küsimused ning kaasamise korraldus, maaomandi ning servituutidega seotud teemad ja laiem energiapoliitiline vaade ja kogukonnale loodav potentsiaalne kasu.
Ajakava ja järgmised sammud
Avalik arutelu oli T2 (Lau) detailplaneeringu ja KSH eelnõu menetluses üks olulistest etappidest. Pärast arutelu koondab vald kõik koosolekul esitatud küsimused ja täpsustused ning planeeringu koostajad võtavad need arvesse materjalide täiendamisel. Samuti lisatakse avaliku väljapaneku ajal saabunud arvamuste põhjal vajalikud parandused ja parandused keskkonnamõjude hindamisse.
Kui kõik muudatused ja täpsustused on sisse viidud, liigub planeering kooskõlastamise ja arvamuste andmise etappi. Selles faasis annavad oma seisukoha riigiasutused, Maa- ja Ruumiamet ning teised vajalikud asutused. Kooskõlastamise etapp avab võimaluse ka täiendavateks täpsustusteks, kui mõni kooskõlastaja toob esile õiguslikke või sisulisi tähelepanekuid.
Pärast kooskõlastuste läbimist ja vajalike täienduste tegemist jõuab planeering vallavalitsuse ette, kust see liigub edasi volikogule. Nüüd on volikogu kord eskiis üle vaadata ja otsustada planeeringu edasine käekäik. Kui volikogu võtab planeeringu vastu, siis suunatakse see uuesti avalikult väljapanekule. Tehakse vajadusel täiendused ja parandused, millele järgneb Maa- ja Ruumiameti heakskiitmine. Alles pärast seda saab volikogu teha lõpliku otsuse, kas T2 tuulepargi detailplaneering kehtestada või mitte. Arvestades menetluse mitmeetapilist iseloomu ja võimalikke lisanduvaid arutelusid, jõuab planeering volikogu tasandile alles pärast kõigi etappide läbimist.
Kehtna vald tänab kõiki, kes võtsid aega avalikul arutelul osaleda, küsimusi esitada ja oma mõtteid jagada. Teie tähelepanekud ja tagasiside aitavad planeeringu koostamisel selgemalt välja tuua kohalikud ootused, mured ning võimalused.
Seily Sõgel-Raid
kommunikatsioonispetsialist