Alates 1. jaanuarist 2024 jõustus Eestis oluline muudatus: avalikel üritustel toidu ja joogi serveerimisel tohib kasutada üksnes korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu. Muudatus tuleneb Euroopa Liidu laiemast eesmärgist vähendada plastireostust ja edendada ringmajandust. Ühekordsed plasttooted – isegi biolagunevad – koormavad loodust, sest neid kasutatakse lühikest aega, kuid nende töötlemine on keeruline ja sageli lõpevad need põletusjaamas või prügimäel.
Mis on avalik üritus?
„Avalik üritus“ on korrakaitseseaduses defineeritud kui avalikus kohas toimuv ja kõigile avatud sündmus – näiteks kontsert, laat, spordivõistlus või festival. Oluline on mõista, et nõue kehtib ka siis, kui üritus ei vaja omavalitsuselt luba – peaasi, et tegemist on avalikkusele suunatud sündmusega.
Miks ei tohi enam kasutada isegi biolagunevaid nõusid?
Kuigi biolagunevad ja komposteeruvad nõud võivad tunduda keskkonnasõbralikud, ei toeta need ringmajandust. Eestis puudub tööstuslik komposteerimise võimekus ning seetõttu jõuavad ka biolagunevad nõud segaolmesse. Lisaks tekitavad sildid nagu „biolagunev“ sorteerimisel segadust.
Korduskasutatavad nõud: mida see tähendab?
Korduskasutus tähendab, et nõud on mõeldud mitmeks kasutuskorraks, neid saab pesta, hoiustada ja uuesti kasutada. Kõik korduskasutatavad nõud peavad olema:
- tehniliselt vastupidavad mitmekordseks kasutamiseks,
- ohutud toiduga kokkupuuteks (selle kohta peab olema olemas dokumentatsioon),
- seotud toimiva pesu- ja logistikalahendusega.
Kuidas toimub tagatisraha kasutamine?
Korraldajad võivad nõude kasutamisel rakendada tagatisraha, mida külastajale tagastatakse, kui nõu tagasi tuuakse. Kui nõude eest küsitakse näiteks 2 eurot, peab külastaja saama sama summa ka tagasi. Kui lisandub eraldi käitlustasu (näiteks pesuks), tuleb sellest inimesi eraldi ja selgelt teavitada.
Kas kõik serveerimisvahendid peavad olema korduskasutatavad?
Ei. Näiteks burgeritaskud, salvrätid või jäätisepulgad ei klassifitseeru anumateks ning nendele see nõue ei kehti. Küll aga peab näiteks joogitops, taldrik või karp olema korduskasutatav. Ka söödavaid nõusid võib kasutada, kui need on toidu lahutamatu osa – nagu vahvlijäätis.
Kes vastutab ja kes kontrollib?
Avaliku ürituse eest vastutab korraldaja, kelle kohustus on tagada, et ka kõik toitlustajad järgiksid seadust. Kontrolli teostavad eeskätt Keskkonnaamet, kohalik omavalitsus ja Põllumajandus- ja Toiduamet, kes hindavad ka nõude sobivust toiduga kokkupuutumiseks.
Kui märkad, et mõnel avalikul üritusel kasutatakse endiselt ühekordseid plastnõusid, tasub sellest esmalt teada anda ürituse korraldajale või vajadusel pöörduda Keskkonnaameti poole telefonil 1247 või e-posti teel 1247@1247.ee.
📌 Täpsem info korduskasutusnõude nõuete ja selgituste kohta on leitav Kliimaministeeriumi kodulehelt