Kehtna vald on 2024. aasta hindamise tulemuste põhjal jätkuvalt Eesti finantsiliselt tugevamate omavalitsuste seas. Meie valla finantsolukorra koondhindeks kujunes 4,14 viiepallisüsteemis, mis viitab heale ja stabiilsele tasemele.
Tänavuses ülevaates jagab Kehtna vald 4. kohta 79 Eesti omavalitsuse seas. Sama hinne saadi ka 2023. aastal, mil vald paiknes 7. kohal. Aastal 2022 oli koondhinde suuruseks 3,71 ja koht üldpingereas 14. Stabiilselt tugevad tulemused viitavad sellele, et Kehtna vald on suutnud hoida läbimõeldud ja jätkusuutlikku finantsjuhtimist.
Kõrgeim võimalik tulemus kolmes kategoorias
2024. aastal saavutati kõrgeim võimalik hinne – 5 punkti – kolmes olulisemas kategoorias:
- netovõlakoormus põhitegevuse tulemist,
- põhitegevuse tulemus amortisatsioonist,
- likviidsed varad ja reservid põhitegevuse kuludest.
Need näitajad kinnitavad, et vald on rahaliselt heas seisus, suudab oma kohustusi täita ja omab piisavaid reserve ootamatusteks.
Soovijatel on võimalik tutvuda kõigi hinnangutega ning võrrelda Kehtna valla tulemusi teiste omavalitsustega Minuomavalitsuse veebilehel.
Eesti kaardil paistab Kehtna vald silma rohelise toonina – see viitab meie tasakaalukale finantsjuhtimisele ja kindlale positsioonile.
Mida see tähendab vallaelanike jaoks?
Hea finantsseis võimaldab vallal jätkuvalt pakkuda stabiilseid teenuseid, investeerida elukeskkonda ning olla valmis ootamatusteks. See loob turvatunde kõigile Kehtna valla elanikele.
Võrdluseks: omavalitsuste pingerea lõpetab Loksa, kelle koondhinne oli 1,43. Paraku on ka kaks Raplamaa omavalitsust saanud „kollasesse“ tsooni kuuluva hinde vahemikus 2,57–3,0, mis rõõmu ei tee. Tugev maakond vajab tugevat finantsalust, seega on oluline, et kõik Raplamaa omavalitsused oleksid heas finantsseisus. Meie neljas koht ei tähenda, et Kehtnas oleks olukord erakordselt hea – pigem seda, et Kehtnas on asjad lihtsalt korras. Mujal see aga kahjuks nii ei pruugi olla.
Need tulemused ei ole tulnud iseenesest – see on paljude inimeste töö, vastutustunde ja teadlikult tehtud, vahel keeruliste otsuste tulemus. Siinkohal soovime tänada kõiki vallavalitsuse töötajaid ning volikogu liikmeid, kes on aidanud hoida Kehtna valda tugeva, tasakaaluka ja usaldusväärse omavalitsusena.
Samas ütleme tihti ka ise Kehtnas, et „raha ei ole“. Finantsmaailmast kaugemal seisjal võib see tekitada segadust – umbes nagu Nukitsamehe filmis, kus Mõhk arutleb: „Kui ennem oli kõik puudu ja nüüd on kõik siin, siis on ju kõik üle?“ Lihtsustatult tuleb mõista, et stabiilsuse ja järjepidevuse nimel kaalume hoolikalt iga investeeringut: kas see on vajalik ja kas me suudame loodut hiljem ka ülal pidada. Seega – üle ei ole meil kahjuks midagi.
Kuidas me siis neljandale kohale jõudsime? Põhjuseid on mitu. Esiteks oleme kriitiliselt üle vaadanud oma kulubaasi, viinud läbi koondamisi ning teinud vajalikke kärpeid. Samuti on Kehtna vallal olemas arvestatav reserv juhuks, kui peaksime sattuma ootamatutesse olukordadesse. Piltlikult öeldes – meie läheme kuristiku kohale julgestusköiega, paljud teised aga võtavad riski lootes, et midagi ei juhtu.
Kehtna valda ei ole lihtne majandada – oleme mitmekeskuseline ja suure territooriumiga omavalitsus. Kui ühe keskusega vallas on võimalik investeeringuid koondada, siis meie puhul see sageli ei toimi. Näitlikustades – kui teil on perekonnas üks maja, siis ostate ühe voodi ja kummuti. Kui teil aga on õnn (või õnnetus) omada kahte-kolme elamist, siis peate ostma vastavalt kaks või kolm voodit ning kummutit. See on ka üheks põhjuseks, miks soovitud investeeringud võivad väiksematesse kohtadesse jõuda pikema viitega.
Kas nüüd võib kergemalt hingata? Kindlasti võib tunda heameelt, aga suur osa tööst on veel ees. Meil tuleb ka edaspidi vaadata üle oma kulud ja avalikud teenused ning hinnata, mis on päriselt vajalik. Vajame uut ja ausat pilti sellest, kui palju miski maksab, kuidas saame kulusid targemalt planeerida ning milliste teenuste pakkumine on pikas plaanis jõukohane. Kui toetume vanale harjumuspärasele eelarvele, ei pruugi me märgata, et maailm meie ümber on muutunud. Vanaviisi jätkates näeme õige varsti, et kulunumbrid enam päris eluga ei klapi – ja see ei ole kestlik. Muutustele õigel ajal reageerimata jätmine on ka üheks probleemide allikaks riigi tasandil, mis meid kõiki täna valusate otsuste näol kimbutab.
Kokkuvõttes – pea tuleb hoida külmana ja tööd tuleb jätkata.
Tanel Viks
Kehtna vallavanem
Marika Ojaperv
Kehtna valla finantsjuht