Pildil Järvakandi noortekas
Kehtna Vallavalitsuse sügisene ringkäik valla piirkondades jätkus 16. septembril Järvakandi alevis ja Kehtna alevikus. Päeva jooksul külastati kaheksat valla asutust, kohtuti juhtide ja töötajatega ning räägiti nii igapäevasest tööst, rõõmudest ja arengutest kui ka lahendamist vajavatest küsimustest.
Ringkäikude eesmärk on eelkõige tutvuda valla enda hallatavate asutuste inimeste, töö ja tegemistega kohapeal. Samuti annavad kohtumised võimaluse tutvustada asutuste töötajatele vallavalitsuse uusi inimesi, et edaspidi oleks lihtsam panna nägu nimega kokku ja teada, kelle poole erinevate küsimustega pöörduda.
Esimene ringkäik toimus 11. septembril Keavas. Seekordne päev algas Järvakandis ning jätkus Kehtna alevikus.
Järvakandis koolist sauna ja noortekeskuseni
Järvakandis külastati Järvakandi Kooli, Järvakandi Lasteaeda Pesamuna, Järvakandi Klaasikeskust, Järvakandi noortekeskust ja Järvakandi sauna.
Järvakandi Koolis tervitasid külalisi direktor Leho Rohtla ja õppejuht Anu-Marii Kask. Direktor on ametis olnud veel üsna lühikest aega ning seda enam oli kohtumine hea võimalus omavahel tuttavaks saada, koolimajas ringi vaadata ning rääkida sellest, kuidas uus õppeaasta on alanud ja millised teemad on praegu koolipere jaoks olulised.
Järvakandi Lasteaia Pesamuna maja jättis juba uksest sisse astudes helge ja valgusküllase mulje, meid tervitas alati särav juht Jaanika Värat koos majandusalajuhataja Tiina Tõnismaaga. Täiskasvanute ringkäiku saatsid väikeste uudishimulike silmapaaride pilgud – kes need inimesed on ja miks nad täna meile külla tulid? Järvakandi majas käib sel aastal 48 last. Kohtumisel räägiti nii lasteaia igapäevaelust kui ka sellest, millised vajadused ja küsimused tööga kaasas käivad.
Järvakandi Klaasikeskuses oli vallavalitsust tervitama koos juhi Kalev Kaljustega tulnud pea kogu sealne meeskond – nii administraatorid kui ka muuseumitöötaja. Rõõmu tunti üsna värske ja veel kergelt lakilõhnalise kultuurihalli lava üle. Vahel ei olegi vaja suurt muutust – ka värskelt lakitud lava võib anda ruumile uue ilme ja inimestele põhjust rõõmustada.
Järvakandi noortekeskuses tutvustasid asutuse juht Marit Fuchs ja töötaja Aliis Ustav keskuse erinevaid ruume ning rääkisid tegevustest, mis noori sinna toovad. Populaarsed on näiteks kokandustegevused ning tavalisel päeval leiab tee keskusesse 14–26 noort.
Aga noortekeskus ei ole ainult koht, kus mängida, süüa teha või sõpradega aega veeta. Koolipäevad, suhted sõpradega ja teismeiga üldse võivad olla päris väljakutseterohked. Vahel on vaja lihtsalt kohta, kus korraks aeg maha võtta, oma mure välja rääkida või niisama olla. Ringkäigul oli hästi näha, kui oluline on noorsootöötaja roll – märgata, kuulata ja olla olemas.
Järvakandi ringkäigu lõpetas saun, kus sauna pidajad Piret ja Lembit Jänts tutvustasid ruume ning rääkisid sauna toimimisest. Eesmärk oli vaadata oma silmaga üle ruumid ja nende seisukord ning kuulda, millised on sauna kasutamisega seotud küsimused ja vajadused.
Kehtnas olid tähelepanu keskmes kool, noored ja lasteaed
Kehtna alevikus külastati Kehtna Põhikooli, Kehtna noortekeskust ja Kehtna Lasteaia Silleri maja.
Kehtna Põhikoolis võtsid ringkäigul osalejaid vastu koolijuht Siilas Kask, HEV-koordinaator Ele Andok ja sotsiaalpedagoog Evelin Ivanov. Koolis õpib sel õppeaastal 162 õpilast, neist 21 alustas esimeses klassis. Kohtumisel räägiti põhjalikumalt sellest, kuidas arendatakse õpetamist ja õppimist. Kool osaleb Tuleviku Kooli programmis ning õpetajatele toimuvad regulaarsed õpiringid. Tänavune fookus on õpistrateegiatel – kuidas aidata lastel paremini mõista, kuidas õppida ja millised võtted neid õppimisel toetavad.
Koolimajaga ühe katuse all tegutseb ka maadlusmaja, kuhu ringkäigu ajal sisse astuti. Parajasti käis treening ning matil sai oma silmaga näha, et alati ei ole kõige olulisem teha midagi võimalikult kiiresti. Enne tuleb selgeks saada õige tehnika – mõte, mida saab tegelikult maadlusmatilt kaasa võtta ka mujale ellu.
Kehtna noortekeskuses võtsid külalisi vastu asutuse juht Marit Fuchs ning töötajad Elis Haavasalu ja Anni Kersna. Seal ootas ees hoopis teistsugune pilt – maja oli täis eri vanuses noori. Koolis oli sel päeval spordipäev ning noored olid noortekeskuse ukse taga juba tükk aega enne tavapärast avamisaega.
Noored ei käi keskuses aga ainult aega veetmas. Nad osalevad Erasmus+ projektides, kirjutavad ise vallale projektitaotlusi ning plaanivad algavasse hooaega nelja suuremat sündmust. See annab võimaluse ise mõelda, otsustada, vastutada ja kogeda, kuidas üks idee päriselt teoks saab.
Nii Järvakandi kui ka Kehtna noortekeskuses jäi kõige enam silma midagi, mida ei saa mõõta ruutmeetrites ega projektide arvus – noorsootöötajate hool ja oskus noori mõista. Väljakutseid täis päevad koolis ja sõprade ringis vajavad vahel ka mahalaadimist ning turvalist täiskasvanut, kes oskab kuulata ilma kohe hinnanguid andmata.
Päeva viimane peatus oli Kehtna Lasteaia Silleri maja. Direktor Sille Valinu kõrval ootasid külalisi majandusjuht Riina Klaassen ja õppejuht Katre Põldmaa. Silleri maja on Kehtna valla suurim lasteaiamaja – seal käib praegu 138 last.
Majal on ka midagi sellist, mida valla teistes lasteaedades ei ole – oma bassein. See on laste jaoks suurepärane võimalus, kuid 1980. aastatest pärit hoones tähendab basseini pidamine ka järjest rohkem muresid ning ruum vajab remonti.
Samas on Silleri majas viimastel aastatel toimunud ka nähtavaid muutusi. Renoveeritud osas võtavad vastu heledad ja rõõmsad ruumid, millele annavad päris elu ikkagi lapsed ise – nende jutt, naer ja pidev liikumine.
Lasteaed tunneb rõõmu ka sellest, et majas on olemas eripedagoogid ja logopeedid. Nende tuge vajatakse palju ning tööpuudust tugispetsialistidel ei ole. Suures lasteaiamajas tähendab see igapäevast tööd selle nimel, et märgata iga lapse vajadusi võimalikult vara ja pakkuda talle vajalikku tuge.
Kohapeal näeb rohkem
Ühe päeva jooksul nähtud asutused on väga erinevad – koolist ja lasteaiast noortekeskuse, klaasikeskuse ja saunani. Sama erinevad on ka nende rõõmud, mured ja vajadused.
Ringkäikude mõte ongi minna vallamajast välja oma asutuste inimeste juurde. Kohapeal ringi vaadates ja inimestega rääkides saab palju paremini aru, kuidas üks või teine maja päriselt elab, mis hästi toimib ja kus on vaja lahendusi otsida. Sama oluline on üksteist tunda – et vallavalitsuse ja valla asutuste inimesed ei oleks üksteisele ainult nimed e-kirja lõpus või telefoninumbrid kontaktide nimekirjas. Vallavalitsuse ringkäigud jätkuvad ka teistes Kehtna valla piirkondades.
Seily Sõgel-Raid, kommunikatsioonispetsialist
