Pildil Ingliste lasteaia rühma õueala
Kehtna Vallavalitsuse sügisene ringkäik valla asutustes jätkus seekord Ingliste külas ja Kaerepere alevikus. Päeva jooksul vaadati üle lasteaedade, kooli, raamatukogude, noortetoa, seltsimaja ja spordimaja ruumid ning räägiti inimestega, kes neis majades iga päev töötavad. Korduvalt jõudis jutt selleni, kuidas samu ruume saavad kasutada nii asutused kui ka kogukond ning milliseid võimalusi ja väljakutseid selline ristkasutus kaasa toob.
Ringkäikude eesmärk on tutvuda valla hallatavate asutuste töö ja inimestega kohapeal ning saada parem ülevaade sellest, mis hästi toimib ja millised küsimused vajavad edaspidi tähelepanu. Sama oluline on, et vallavalitsuse ja asutuste inimesed tunneksid üksteist ning teaksid, kelle poole eri küsimustega pöörduda.
Ingliste maja teenib nii lasteaeda, raamatukogu kui ka kogukonda
Päev algas Ingliste külas majas, millel on piirkonna jaoks mitu ülesannet. Seal tegutsevad Kehtna Lasteaia Ingliste rühm ja Ingliste raamatukogu, kuid maja kasutab ka kohalik kogukond. Suur saal võimaldab korraldada sündmusi ning hoonele on kavandatud roll ka piirkonna kerksuskeskusena.
Kehtna Lasteaia Ingliste rühmas võtsid külalised vastu lasteaia direktor Sille Valinu ja majandusjuht Riina Klaassen. Kohtumisega liitusid Ingliste külavanem Kaisa Vahtmäe ning Ingliste Arendusseltsi juhatuse liige Aare Leinberg, sest suur osa majaga seotud küsimustest puudutab ka kogukonda.
Ingliste rühm erineb teistest Kehtna Lasteaia majadest selle poolest, et lasteaed asub teisel korrusel. Praegu on rühma nimekirjas 13 last ning töötajad on piirkonna ja kohalike peredega pikalt seotud. Lasteaia kasutuses on ka maja suur saal, kus saab korraldada liikumistegevusi ja suuremaid ühiseid sündmusi. Õhtuti ja nädalavahetustel saavad lasteaia mänguväljakut kasutada ka kogukonna lapsed.
Pärast lasteaeda vaadati maja üle sõna otseses mõttes keldrist pööninguni. Nii sai parema pildi hoone seisukorrast, ruumide praegusest kasutusest ja võimalustest, kuidas maja eri kasutajate vajadusi tulevikus paremini ühendada.
Seejärel kohtuti Ingliste Raamatukogu raamatukoguhoidja Ille Valgmaga. Vestlusega liitus ka Ruth Durejko. Raamatukogu kõrval räägiti laiemalt kogu maja kasutamisest ning sellest, kuidas erinevad tegevused ühe katuse all üksteist toetada saavad. Ringkäigu Ingliste osa lõpetati mõisapargis laululava juures, kus vaadati üle võimalused suviste sündmuste korraldamiseks.
Valtu Põhikoolis on uus majaosa jõudnud igapäevasesse kasutusse
Inglistelt viis tee Kaereperre, kus esimene peatus oli Valtu Põhikool. Vallavalitsuse võttis vastu direktor Andres Saks. Koolimajas keskenduti eelkõige uuele majaosale ja sellele, kuidas värsked ruumid on esimeste koolinädalate jooksul päriselt kasutusse läinud.
Uus osa on andnud koolile juurde õppe- ja puhkeruume ning võimalusi koolipäeva korraldamiseks. Ringkäigul räägiti ka kooli sisulistest plaanidest. Ühe teemana soovitakse sel õppeaastal koos lapsevanematega arutada loovainete hindamist ning seda, kas kunsti, muusika, kehalise kasvatuse, käsitöö ja tehnoloogia puhul võiks tulevikus numbrilise hindamise asemel kasutada teistsugust süsteemi. Jätkata soovitakse ka õuesõppe arendamisega.
Noortetuba ja raamatukogu jagavad nüüd ühist maja
Valtu Põhikoolist liiguti samas hoonekompleksis tegutsevasse Kehtna Valla Noorsootöökeskuse Kaerepere noortetuppa. Seal võtsid külalised vastu noorsootöötaja Lisandra Tomson, Anni Kersna ja keskuse juhataja Marit Fuchs.
Noortetuba ja Valtu Raamatukogu asuvad nüüd kõrvuti. See loob uusi võimalusi koostööks, kuid tähendab ka vajadust läbi mõelda, kuidas erinevad kasutajad ja tegevused samades ruumides kõige paremini kokku sobivad. Koos räägiti sellest, kuidas kogu maja võiks toimida järjest enam kogukonnakeskusena ning milliseid võimalusi pakub kooli, noortetoa, raamatukogu ja kogukonna tegevuste ühendamine.
Kui asutuste juhid liikusid edasi ühisele koosolekule, jätkus ringkäik Valtu raamatukogus, kus vesteldi raamatukoguhoidja Signe Mürkhainiga. Raamatukogu uus asukoht kooli ja noortetoa kõrval loob võimaluse teha senisest veel tihedamat koostööd nii koolipere kui ka noortega.
Pesapuu maja õueala on pärast lasteaiapäeva avatud ka kogukonnale
Järgmine peatus oli Kehtna Lasteaia Pesapuu maja Kaereperes. Seal võtsid külalised vastu direktor Sille Valinu, majandusjuht Riina Klaassen ja õppejuht Katre Põldmaa.
Ringkäigul vaadati üle nii rühmaruumid, saal ja teised siseruumid kui ka lasteaeda ümbritsev õueala. Pesapuu maja saali kasutatakse liikumiseks, muusikategevuseks ja sündmusteks ning maja ümber paikneval õuealal on erinevad mängukohad ja seiklusrada.
Ka Pesapuu maja on hea näide sellest, kuidas valla asutuse ruumid teenivad laiemat kogukonda. Pärast lasteaia tööpäeva ja nädalavahetustel kasutavad mänguväljakut ka teised piirkonna lapsed. Ühiskasutusega kaasneb aga vajadus hoida õueala korras ja turvalisena. Arutati ka parkimist, sest lasteaed ja kõrval asuv Valtu Seltsimaja toovad samasse piirkonda korraga erinevaid kasutajaid.
Valtu Seltsimajas räägiti kultuurist ja ruumide kasutamisest
Kohe lasteaia kõrval asuvas Valtu Seltsimajas võttis vallavalitsuse vastu juhataja Tiiu Teets. Seltsimaja ise on väike ning ruumidele sai ringkäiguga kiiresti tiiru peale teha, kuid pikemalt istuti ühise laua taga ja räägiti kultuurielust.
Seltsimajas tegutsevad erinevad kollektiivid ja koos käivad eakad, samuti korraldatakse töötubasid ja muid sündmusi. Populaarseks on kujunenud näiteks jõuluaegsed töötoad. Väikeses majas tähendab aktiivne tegevus aga seda, et ruumi tuleb jagada ja erinevate kasutajate vajadusi omavahel sobitada.
Arutelu puudutas ka seda, mida tähendab Kaerepere kultuurielule uute ruumide lisandumine ning kuidas kasutada piirkonnas olemasolevaid saale ja tegevuskohti nii, et need üksteist täiendaksid.
Valtu Spordimajas viis tee taas keldrist pööninguni
Päeva viimane peatus oli Valtu Spordimaja. Esimesena tervitasid külalisi administraator Merily Vinter-Kivi ja juhiabi-projektijuht Kadi Suurjärv. Peagi liitus spordimaja juht Elvis Hrupa, kes asendas sel päeval ka puhkusel viibivat haldusspetsialisti.
Kui varasematel külastustel on spordimaja uuendatud võimalused olnud rohkem nähtaval külastaja pilgu läbi, siis seekord mindi sõna otseses mõttes telgitagustesse. Vaadati üle tehnoruumid, küttesüsteemid, basseinide alused ruumid ja teised maja toimimiseks vajalikud osad.
Spordimaja viimaste aastate uuendustega on laienenud jõusaal ning ujulasse on lisandunud uusi võimalusi, sealhulgas saunad. Samal ajal on suure hoone ülalpidamisel üks olulisemaid küsimusi energiakulu. Juht Elvis Hrupa rääkis, et otsitakse võimalusi muuta kütmist tõhusamaks ning vähendada kulusid. Arutati ka hoone tehnilist seisukorda ja garantiitöödega seotud küsimusi.
Üks maja võib täita mitut rolli
Seekordsel ringkäigul tuli eriti selgelt esile, kui tihedalt on väiksemates piirkondades seotud valla asutused ja kogukonna igapäevaelu. Ingliste maja jagavad lasteaed, raamatukogu ja kogukond. Kaereperes paiknevad kool, noortetuba ja raamatukogu lähestikku ning lasteaia õueala, seltsimaja ja spordimaja teenivad lisaks oma põhitegevusele laiemalt kogu piirkonda.
Selline ristkasutus annab võimaluse olemasolevaid ruume rohkem ja mitmekesisemalt kasutada, kuid toob kaasa ka praktilisi küsimusi – kuidas jagada ruume, korraldada parkimist, hoida ühiskasutatavaid alasid korras ning sobitada eri kasutajate vajadusi.
Just nende küsimuste mõistmiseks ongi oluline minna kohapeale. Plaanid, numbrid ja majade nimed annavad ühe osa pildist, kuid alles ruumides ringi liikudes ja seal töötavate inimestega rääkides saab aru, kuidas maja tegelikult toimib ja mida on vaja selleks, et see hästi toimiks ka edaspidi.
Seily Sõgel-Raid, kommunikatsioonispetsialist
