Fotol vasakult: Hans-Jürgen Schumann, Eire Endrekson, Henrik Ross
Kehtna alevikus endises kanalas valmivad seadmed, mis aitavad tööstusettevõtetel tootmist laiendada ning rasket ja ohtlikku käsitööd vähendada. Siin tegutseb Aramet OÜ, keda Kehtna vald tunnustas 2026. aasta majandusteo tiitliga. Ühest arvutist ja kodusest projekteerimistööst alguse saanud ettevõte valmistab nüüd terviklikke tootmisliine ning arendab oma toodet, millega soovitakse jõuda üha enam ka välisturgudele.
Kõik sai alguse ühest arvutist ja tahtest ise ettevõtjaks hakata
Aramet OÜ asutati 1. juunil 2012. Ettevõtte looja Hendrik Ross lahkus palgatöölt haagisetootjas Bestnet AS, mida tuntakse ka Tiki Treileri nime järgi ning otsustas hakata iseseisvalt masinaehituslikku projekteerimist pakkuma.
Esimene investeering oli isikliku pangalaenuga ostetud võimsam arvuti. Töökoht asus esialgu tema Keila korteris. Ettevõtte käivitamise kõrval vedas Hendrik varahommikuti Tallinnas R-kioskitele toidukaupa, osales suvel iduettevõtlusprogrammis „Summer of Startups“ ning alustas sügisel magistriõpinguid Tallinna Tehnikaülikoolis.
Sama aasta sügisel alanud koostöö ettevõttega Technology Partners OÜ tõi suuremaid tellimusi. Üks esimesi mahukaid ülesandeid oli Santa Maria Saue tootmishoone nelja korrust läbiva maitseainete segamissõlme projekteerimine. Koos töödega kasvas vajadus kallite projekteerimistarkvarade järele. Nende litsentside ostmine järelmaksuga oli alustavale ettevõttele suur väljaminek.
2013. aasta veebruaris liitus Arametiga Hendriku sõber ja klassivend Raido Taluri, keda ta tundis Eidapere kooli päevilt. Ettevõtte esimene kontor asus Tallinnas Nõmmel.
Oluline muutus saabus 2015. aastal, kui tööle tuli mehhatroonika magistrikraadiga Ingmar Roosileht. Temagi oli varem töötanud Tikis. Ingmari lisandumisega kasvas võimekus liikuda üksikute konstruktsioonide ja masinate projekteerimiselt terviklike tootmisliinide loomisele.
Praegu juhivad ettevõtet Hendrik ja Ingmar kahekesi. Hendrik tegeleb rohkem tootmise ja üldjuhtimisega, Ingmar projektide ja arendusjuhtimisega.
Oma tootmisruumid leiti Kehtnast
Esimesed suuremad tootmisliinid pani Aramet OÜ kokku klientide juures. Väiksemaid seadmeid koostati Tallinna laopinnal, üks suur liin aga teise kliendi vabades ruumides Keilas. Tööde kasvades muutus oma avara tootmispinna leidmine järjest vajalikumaks.
Kehtnasse tõid ettevõtte kodulähedus ja tee ääres nähtud sildid, mis pakkusid ruume Kehtna Mõisa OÜ territooriumil. Ühendust võeti Siim Riisenbergiga ning kohtumisel leiti kiiresti ühine arusaam.
Endistes kanala ruumides polnud linde enam mõnda aega peetud, kuid hoone varasem kasutus oli endiselt selgelt tuntav. Tootmise alustamiseks tuli ruume kohandada. Paigaldati uued uksed ja valgustid, värviti seinu ning korrastati elektriühendusi.
Esimene tootmisliin pandi kokku veel vanal ebatasasel põrandal. See tegi suurte seadmete koostamise keeruliseks. 2026. aasta varakevadel valati ligikaudu pool 550-ruutmeetrise tootmisruumi põrandast uue betooniga siledaks ja värviti ära. Teine liin valmis juba oluliselt paremates tingimustes. Plaane ruumide edasiseks parandamiseks on veel.
Ettevõtte hinnangul on Kehtnas tegutsemise suur eelis tootmisruumide soodsamad püsikulud. Nende kogemusel on need ligikaudu neli korda väiksemad kui Tallinnas või Harjumaal. Suure pinna puhul tähendab see tuhandete eurode suurust kokkuhoidu kuus.
Keerulisem on kohapealt erialaste oskustega töötajaid leida. Samas käiakse Arameti tööle ka Tallinnast.
Kliendi probleemist töötava masinani
Arameti töö algab tavaliselt mõnest praktilisest tootmismurest. Kliendil võib olla vaja tootmismahtu kasvatada, vähendada käsitööd või kaitsta inimesi raske ja ohtliku töö eest.
Kõigepealt selgitatakse välja vajadus ja projekteeritakse lahendus. Seejärel tellitakse koostööpartneritelt vajalikud detailid ja komponendid ning pannakse seadmed Kehtnas kokku. Valmis masinad viiakse kliendi juurde, paigaldatakse ja seadistatakse. Aramet OÜ koolitab ka inimesed, kes nendega tööle hakkavad.
Kui algusaastatel oli töö lõpptulemus enamasti joonis, siis praegu jõutakse valmis seadme või tervikliku tootmisliinini.
Ettevõtte sõnul pole nende lahenduste kasutuselevõtu tõttu seni ükski töötaja tööta jäänud. Automatiseerimine on aidanud toime tulla tööjõupuudusega ning vähendada tööd, mida inimestel on raske või ohtlik teha.
Kaheksa aastat arendustööd oma tooteni
Viimastel aastatel on Aramet OÜ keskendunud puidutööstustele. Kõige rohkem tuntakse uhkust omatoote, vertikaalse sõrmjätku söötmisliini VSS200, üle. Seda on arendatud kaheksa aastat ning klientidele on tarnitud tänaseks neli liini.
Sõrmjätkamisel pressitakse lühemad puiduklotsid otstesse freesitud hambuliste ühenduste abil pikemaks materjaliks kokku. Sõrmjätku tulemusena valmib täispuidust laud, milles ei ole ühtki oksa, vaigujooksu ega muud viga, mis muidu naturaalse puiduga kaasneda võivad. VSS200 aitab täisautomaatselt puiduklotsid sellesse tootmisetappi sorteerida ja pakkidena ette valmistada.
VSS200 on suur ja keerukas tervik. Ligikaudu 13 × 18 meetri suurune liin koosneb 18 seadmest, mille tööd juhib ühine automaatikaprogramm. Koostöös Leanest OÜ-ga on arendatud ka tehisintellekti kasutav kvaliteedikontrollisüsteem, mis iseseisvalt puidust defekte leiab.
Oma toode annab võimaluse ühe lahendusega põhjalikult edasi töötada. Iga järgmise liini juures saab kasutada varasemat kogemust ning seadmeid järjest paremaks muuta. See võimaldab ühte toodet arendada maailma paremiku vääriliseks.
Kehtnas tehtud töö jõuab kaugemale
Arametis töötab viis inseneritaustaga inimest, kelle teadmised hõlmavad masinaehitust, robootikat ja mehhatroonikat. Koos heade koostööpartneritega on tegijaid kokku kümmekond.
Ettevõtte seadmeid leiab üle Eesti. Viimased suured sõrmjätku söötmisliinid töötavad Pärnus, Suure-Jaani lähedal ja Võrus. Koostöös Leanest OÜ-ga loodud lahendusi kasutatakse ka Norras.
Eksporti alles arendatakse. Läbirääkimisi peetakse Soome ettevõtetega, võimalusi on uuritud Poolas ning lähiajal ootab ees väiksema liini paigaldamine Leedus.
Arameti praegune soov on valmistada kaks VSS200 liini aastas. Olemasolev tootmispind võimaldaks ettevõtte hinnangul edaspidi jõuda kuni nelja liinini aastas. Nende kõrval jätkatakse väiksemate eriarendustöödega.
Kehtna valla majandusteo tunnustus annab ettevõttele märku, et nende tööd on tähele pandud. Arameti enda pilk on aga juba järgmistel eesmärkidel.
„Eks ikka on hea teada, et sind märgatakse, aga me ise arvame, et oleme alles oma arengu ühes vaheetapis ja suuremad teod on veel ees.“

