Kehtna Vallavalitsuse ringkäigud valla asutustesse hakkavad lõpule jõudma. Esmaspäeval, 28. septembril käisime Lelles ja Eidaperes. Mõlemas asulas tegutsevad ühe katuse all mitu asutust. Seekordne käik näitas, kuidas see aitab inimestel kokku saada, ruume ühiselt kasutada ja üksteise tegemistes kaasa lüüa.
Lelles alustasime Kehtna Lasteaia Päikeseratta rühmast. Meid võtsid vastu lasteaia juht Sille Valinud ja majandusjuht Riina Klaassen. Rühmas töötavad õpetaja Mai Pärt ning abiõpetajad Birgit Edel ja Tiina Rõuk. Laste käsutuses on mitu eri otstarbega ruumi ning õues saab liikuda, mängida ja peenrakastides taimi kasvatada. Mets on samuti lähedal. Ringkäigu ajal rääkisime laste igapäevaelust, rühmakohtade vajadusest ja tugispetsialistide tööst. Vaatasime üle ka ruumid, mis vajavad värskendamist ning arutasime maja kütte ja ventilatsiooni küsimusi.
Rahvamaja poolel näitas Mariina Madisson meile, kui eriilmelisi tegevusi ühte majja mahub. Siin saavad kokku eakad, toimuvad peod, tantsutrennid ja mänguõhtud. Eakate seltskond tuleb igal kolmapäeval kokku, et laulda ja pilli mängida. Samas ruumis peetakse ühiselt ka tähtpäevi. Mariina töötab nii rahvamajas kui ka raamatukogus ning tunneb seetõttu hästi mõlema asutuse tegemisi ja inimesi.
Oma koha on majas leidnud ka noored. Noorte Neljapäevadel saavad nad valida, kas olla rahulikult raamatukogus või liikuda ja mängida saalis. Mariina sõnul on noored juba uurinud, millal kohtumised taas algavad. Selline ootus ütleb palju: neile on tekkinud tuttav koht, kuhu tulla ja kus koos olla.
Raamatukogus tervitas meid ka juht Ruth Durejko. Seal nägime hästi, mida tähendab asutuste paiknemine lähestikku. Eakad saavad pärast oma kokkusaamist raamatukogust läbi astuda ning lasteaialapsele järele tulnud vanem võib lapsega koos raamatut vaadata ja selle koju kaasa võtta. Raamatukogu on koht ka neile, kes soovivad mõnda aega rahulikult lugeda või arvutiga töötada.
Lelle majas rääkisime ka varjumisest ja kriisivalmidusest. Vaatasime, kuhu saab paigutada vajalikud vahendid ning kuidas ruume vajaduse korral kasutada. Ringkäik jätkus koos Tõnu Lillsaarega külamajas ja külaplatsil. Jalutasime läbi ka raudteejaamast, kus jäid silma renoveeritud raudtee, perroon ning hoolitsetud lillepeenar.
Eidaperes alustasime maja sellest otsast, kus asub Eidapere õpipaik. Meid tervitas Järvakandi Kooli juht Leho Rohtla. Seejärel käisime lasteaiarühmas Kukupai, kus võtsid meid vastu Jaanika Värat, õpetaja Merlin Lootus ning abiõpetajad Klarika Kapsta ja Viivi Ross. Vaatasime üle ka ühise õue- ja mänguala. Nii Lelles kui ka Eidaperes oli näha, kui tähtis on lastele võimalus käia iga päev õues ja liikuda ning võimaluste arendamisega tuleb tegeleda.
Eidapere raamatukogus kohtusime Anne Idvandi ja Ruth Durejkoga. Jututeemaks said seekord ennekõike raamatud: mida inimesed loevad, kuidas lugemisvara juurde jõutakse ja milliseid vestlusi võib üks raamat algatada. Raamatukogu kasutavad ka samas majas õppivad lapsed. Varem tegutses seal pakipunkt, mille kaudu astus majja inimesi, kes leidsid vahel tee ka raamaturiiulite juurde.
Päeva lõpetasime kultuurikeskuses, kus meid tervitasid juht Katrin Jair ja seal osaliselt töötav Klarika Kapsta. Kultuurikeskuse saali kasutavad kool ja huviringid, seal toimuvad kogukonna kokkusaamised ning külla tuleb ka teater. Rääkisime sellest, kuidas ruume eri tegevuste vahel jagada, millist tehnikat on sündmuste korraldamiseks vaja ning kuidas saaks kasutada üht akendeta ruumi varjumiseks. Need on küsimused, mida tuleb maja igapäevase kasutamise kõrval samuti läbi mõelda.
Lelle ja Eidapere käigust jäid meelde eelkõige inimesed, kes majade eest hoolt kannavad. Kui õpetaja viib lapsed õue, noored saavad neljapäeval kokku ning naaberastuste töötajad leiavad võimaluse üksteist aidata, on ühine maja palju enamat kui hulk ruume.
Seily Sõgel-Raid, kommunikatsioonispetsialist
