OLULISED KONTAKTID KRIISIDE KORRAL

Hädaabinumber 112 - www.112.ee

Riigiinfo telefon 1247 infonumber, mis pakub infot ja nõu olukordades, mille puhul ei ole ohus elu, tervis ja vara

Elektrilevi rikketelefonilt 1343 - www.elektrilevi.ee

Mürgistusinfo 16 662 - www.16662.ee Terviseameti hallatud infonumbril vastatakse: E 9–21; T–P 24h

Perearsti nõuandeliin 1220 - www.1120.ee annab nõu tervisemurede korral, mis ei vaja kiirabi sekkumist

Naiste tugiliin 1492 anonüümne abivõimalus lähisuhtevägivalla all kannatavatele naistele

Riigi Ilmateenistuse tasuline ilmainfo 9001 032 – kõneminuti hind 1.10; www.ilmateenistus.ee

Välisministeeriumi 24h infotelefon + 372 5301 9999 annab nõu ja abi välisriigis hädas olles

 

Kriisideks valmistudes pea silmas järgmist

  • Mida suurem on kriis, seda kauem jõuab kohaliku omavalitsuse või riigi abi sinuni
  • Ole valmis vähemalt seitse päeva iseseisvalt hakkama saama
  • Tee koostööd kogukonnaga – naabrite, korteriühistu ja külaseltsiga!

 

Päästeameti hädaolukorraks valmisoleku juhendid

 https://www.olevalmis.ee/et/juhis/kodused-varud-ja-abivahendid

 

OLE VALMIS  

 

ELUTÄHTSATE TEENUSTE KATKEMINE

Pikaajaline elektrikatkestus

  • Lähimad autonoomsed tanklad:
    • Circle K, Risti 1, Uusküla
    • Hepa, Viljandi mnt 124, Rapla

Kehtna Päästes on võimalik laadida pikaajalise elektrikatkestuse korral telefoni jms.

 

Pikaajaline vee- ja kanalisatsioonivarustuse katkemine

 

Info soojusvarustuse katkemise korral

 

 

KOHALIKE TEEDE LÄBITAVUS

Info kohalike teede läbitavuse kohta tormikahjustuste või lumetormi korral

Kehtna Vallavalitsuse taristu- ja geoinfospetsialist tel 5361 9303.

Kehtna valla lumetõrje kaart asub SIIN. https://kehtnavv.maps.arcgis.com/apps/instant/basic/index.html?appid=5a4787620cb4464998a24a0a26a4b12b

 

KOGUKONNA RISKID

Ohtlikud ettevõtted Kehtna

  • Airok OÜ Valtu Talu viljakuivatu vedelgaasipaigaldis
  • Airok OÜ Kehtna Mõisa viljakuivati vedelgaasipaigaldis
  • Vedelgaas OÜ Tavex vedelgaasipaigaldis
  • Elme Messet Gaas AS Järvakandi hapnikujaam

Ohtliku ettevõtted, mis võivad mõjutada Kehtna valla elanikke

  • Ingle AS Rapla ladu (Valtu küla, Rapla vald)

Suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtete info: Päästeameti kodulehelt https://www.rescue.ee/et/ohtlikud-ettevotted

 

Metsa – ja maastiku tulekahju puhul:

  • Teavita koheselt 112, võimalikult täpne asukoht ja olukorrakirjeldus
  • Ära mängi kangelast, lahku viivitamatult põlevast piirkonnast
  • Võta päästeressuss vastu, et vajadusel asukohta näidata.
  • Võimalusel, kui põleng on väike, kustuta ise, pääste kutsuda ikkagi kontrollima.
  • Kulu põletamine on aastaringselt keelatud tegevus!

 

VARJUMINE

Eesti avalike varjumiskohtade nimekiri: www.rescue.ee/et/juhend/avalikud-varjumiskohad/avalikud-varjumiskohad-tallinnas

  • Varjumine on vajalik õhurünnaku korral, aga ka näiteks lahingutegevuse korral linnas/tiheasustusalal või radioaktiivse saaste või keemilise aine levimise korral.
  • Avalikuks varjumiskohaks eelkõige rünnaku või radioaktiivse saaste korral hoone, rajatis või osa sellest, mis asub maa all, on raudbetoonist ja ilma akendeta (nagu näiteks maa-alused parklad, tunnelid).
  • Ohu korral püsi siseruumides ning jää sinna ohu möödumiseni.
  • Avalikuks varjumiskohaks sobib maa all asuv akendeta hoone, näiteks maa-alune parkla või tunnel.
  • Ohu olukorras järgi kõiki ametkondade poolt antavaid juhiseid

 

Kehtna vallas Kehtna ja Järvakandi asulas on üle vaadatud esimesed varjumiskohad. Kohtadeks on Kehtna Põhikooli kelder, Kehtna Lasteaed Siller kelder, Järvakandi Kooli kelder ja Järvakandi Lasteaed Pesamuna kelder. See nimekiri on täiendamisel. 

Avalikud varjumiskohad on mõeldud ohu korral kõigile abivajajatele ning need tähistatakse tsiviilkaitse märgiga. Varjumiskohtade asukohad peavad olema teada nii omavalitsustele kui ka elanikele. Kui on olemas turvaline koht või ruum kodus, siis tuleb seda kasutada. Korteri elanikel on soovitus üle vaadata ka kortermajade keldrid. Avalik varjumiskoht on kasutamiseks kõigile neile, kellel ei ole turvalist paika või inimene asub avalikus ruumis ja kaugemale minek ei ole võimalik või otstarbekas.

Varjumine võib olla vajalik sõjalise ohu korral, aga ka muu ohu, näiteks ekstreemne ilmastik, suur põleng, keemiarünnak, massirahutused jms korral. Erinevate ohtude puhul on ka käitumisjuhised erinevad, näiteks ekstreemsete ilmaolude korral piisab ka lihtsalt siseruumidesse minekust ja akende-uste sulgemisest. Seetõttu tuleb alati kuulata riigi antavaid juhiseid ning käituda vastavalt nendele.

Varjumiskoht ei ole evakuatsioonikoht ega pommivarjend. Varjumiskoht on seda parem mida sügavamal maa all see asub (kelder ja poolkelder). Varjumiskohas peab olema vähemalt kaks sisse/väljapääsu ja temperatuur võiks olla vähemalt 5 kraadi. Tagatud peaks olema ka elementaarne valgus. Kraanist jooksev joogivesi ja wc kasutamine ei ole kohustuslikud varjumiskohas. Kui need ja ka pesemisvõimalus on olemas, siis see tuleb loomulikult kasuks. Varjumiskoht on ajutine kõrgema kaitsega asukoht, mida kasutatakse kuni 12 h. Varjumiskohas arvestatakse 1 m2 pind inimese kohta ehk 200 m2 vaba ruumi korral mahub varjumiskohta 200 inimest.

Kui inimesi on vaja ohustatud alast evakueerida, siis need inimesed, kes ei saa ise lahkuda ja vajavad ka evakueerimiseks kohta – võetakse kasutusele evakuatsioonikoht. Evakuatsioonikoht pakub elementaarseid majutustingimusi kuni nädalaks. Voodikoht, söök, meditsiiniline abi, hügieeni tagamine jne on evakuatsioonikohas tagatud. Pommivarjend on spetsiaalselt sõjalise rünnaku kaitseks ehitatud rajatis. Hetkel meil neid ei ole ja kui midagi on varajasemast ajast säilinud, siis on need siiski kasutuskõlbmatud.

Kokkuvõttes on avalik varjumiskoht juba praegu kasutuses oleva hoone kelder, kus väikeste ehituslike muudatustega saab inimestele pakkuda elementaarset kaitset välise ohu eest.

 

EVAKUATSIOON

Kehtna valla kogunemis/evakuatsioonikohtade nimekiri:

  • Järvakandi Kultuurihall
  • Järvakandi Kool
  • Valtu Spordimaja
  • Valtu Põhikool
  • Ingliste haridus- ja kultuurikeskus
  • Kehtna Põhikool
  • Kehtna vallamaja
  • Kehtna päästehoone (kriistaap)
  • Eidapere Kultuurikeskus
  • Keava Raamatukogu maja
  • Lelle Rahvamaja
  • MTÜ Lokuta VTS
 
Kuidas helistada hädaabinumbrile 112, kui operaatoril pole levi?
  • Tee SIM-kaart telefonis mitteaktiivseks. Nuppudega telefonist võta lihtsalt SIM-kaart välja ja helista seejärel 112. 
  • Nutitelefon tuleb taaskäivitada ja jätta seejärel SIM-kaardi PIN-kood sisestamata ning helistada 112. Pärast hädaabikõnet aktiveeri SIM-kaart uuesti. Vaid aktiveeritud SIM-kaardi korral saab päästekorraldaja levi olemasolul Sulle tagasi helistada, kui selleks tekib vajadus. 
  • Kui igasugune telefonside puudub, mine abi kutsuma lähimasse päästekomandosse, politseijaoskonda, kiirabi baasi või haigla erakorralise meditsiini osakonda.

 

Rapla maakonna omavalitsusüksuste ühise KRIISIKOMISJONI PÕHIMÄÄRUS

 

Põhimääruse leiad siit

Kriisiolukorraks valmistumise meelespea

Kriisiolukorraks valmistumise meelespea leiad siit