Fotod: Aare Hindremäe
Viis kodu, viis iseloomu – üks Kehtna valla nägu
2026. aasta kaunite kodude konkursi viis kandidaati näitavad, et kodu ilu ei sünni ühest stiilist, vaid inimese, paiga ja aja elavast koostööst.
„Eesti kaunis kodu“ konkurss on pika traditsiooniga ettevõtmine, mis väärtustab inimeste pühendumust oma kodu ja kodukoha hoidmisele. Algatuse juured ulatuvad 1936. aastasse ja Konstantin Pätsi aega, president Lennart Meri taaselustas selle 1997. aastal ning alates 1999. aastast on konkurssi üle Eesti korraldanud Eesti Kodukaunistamise Ühendus MTÜ. Selle mõte ei ole aga kunagi olnud üksnes leida kõige sirgemat peenraserva või kõige laitmatumat muru. Kaunis kodu räägib sellest, kuidas inimene oma paika märkab, hoiab ja edasi kujundab.
Kehtna Vallavalitsus kutsus ka 2026. aastal vallaelanikke kauneid kodusid märkama ja tunnustama. Kandidaate sai esitada 3. augustini ning komisjon koosseisus Anne Ojasalu, Kaja Mõtsnik, Aare Hindremäe, Ene Sulg ja Rynaldo Puusep asus teele, et hinnata kodude terviklikkust, heakorda, haljastust ning looduslike elementide sobivust. Külastusring viis Pae, Ingliste, Keava, Selja ja Sooaluste kanti. Juba esimeste õuede järel sai selgeks, et ühe mõõdupuuga neid kodusid kirjeldada ei saa – ja just selles peitubki nende väärtus.
Kõik viis paika on tugeva iseloomuga. Ühes annab tooni muinaspärand ja vesi, teises tumedale puithoonele toetuv lopsakas taluaed. Üks kodu ulatab oma hoolitsetud ilme üle aiapiiri kogu tänavaruumi, teine seob mesinduse, kanapidamise, metsanduse, vanatehnika ja päikeseenergia. Viiendas kasvab avara maaõue kõrval suur ja saagikas tarbeaed. Erinevustest hoolimata ühendab neid üks oluline joon: ilu ei ole igapäevasest elust eraldatud, vaid kasvab sellest välja.
„Ilu ei ole igapäevasest elust eraldatud, vaid kasvab sellest välja.“
Järve talu
Pererahvas: Marika ja Ants Linamägi
Park, pärand ja päris maaelu ühel õuel.
Põhimulje: Järve talu kõige eristavam väärtus on tasakaal. Põlispuud, muinaspärand, hoolikalt kujundatud istutused, suur tiik ja toimiv talumajapidamine annavad õuele ühtaegu parkja, koduse ja väga isikupärase ilme.
Järve talu tugevam nägu. Järve talu õueruum on avar ja selgelt kujundatud. Murupinnad annavad vaadetele hingamisruumi, põlispuude võrad, pügatud okasvormid ja kividega seotud istutusalad aga loovad eriilmelisi aiaruume.
Pärand kui elava aia osa. Kultusekivi ümber kasvavad hostad, sõnajalad ja muud varjutaimed ning samblased maakivid jätkavad sama looduslikku materjalikeelt. Muistis mõjub paiga loomuliku südamena. Sama järjepidevust kannavad vana puithoone, patineeritud uksed, korvid, tünnid ja muud taluvarad.
Selge rütm ja rikkalik taimekasutus. Sambakujulised ja kerajad elupuud korduvad üle aia ning annavad kompositsioonile kindla rütmi. Nende taustal säravad punased roosid, valged õisikud ja kirjud hostad. Sinakashallid madalad okaspuud ning taimede eri kõrgused ja lehestruktuurid lisavad vaadetele sügavust.
Vesi ja avarus. Suur kividega raamitud tiik avardab ruumi, peegeldab taevast ja seob õue Järve talu nimega. Paat ja kaldasild annavad veekogule päris kasutuse. Tiigi äärest avaneb terviklik vaade majale, vanale aidale, kasvuhoonele ja põllule.
Hoolitsetud ja kasutatav koduõu. Soojas ookerkollases toonis elumaja, valged piirded ja pruun katus moodustavad rohelusega sõbraliku terviku. Klaasitud terrass, pingid, kiik ja sillutatud siseõu loovad mitu mugavat ajaveetmiskohta. Kasvuhoone, peenrakastid, küttepuud ja tehnika toovad esile taluliku funktsiooni.
Järve talu – aed, kus kultusekivi, tiik ja maaelu mälu moodustavad ühe terviku
Järve talu õuele jõudes hakkab kõigepealt tööle valgus. Põlispuude suurte võrade all vahelduvad sügav vari ja päikeselaigud, avarad murupinnad annavad vaadetele ruumi ning õitsvad peenrad tõusevad tumerohelisest taustast selgelt esile. Tegu on parkja maaõuega, kus looduslikkus ja hoolikas kujundus toetavad teineteist.
Aia kõige erilisem keskpunkt on sildi järgi I aastatuhandesse e.m.a dateeritud kultusekivi. Samblaga kaetud rahnude, lopsakate hostade ja sõnajalgade keskel mõjub see paiga loomuliku südamena. Muinaspärand ei seisa õuel eraldatud eksponaadina, vaid kuulub igapäevase koduaia vaadetesse. Kivi ümber rajatud istutus aitab märgata nii selle mõõtu, vanust kui ka suhet ümbritseva maastikuga.
Vabakujulisele rohelusele annavad korra sambakujulised ja kerajad okaspuud, mida kohtab läbi kogu aia. Need loovad korduse ja rütmi, raamivad vaateid ning hoiavad õue struktuuri selgena. Sügavroheliste vormide kõrval säravad punased roosid, valged õisikud ja roosades toonides suvelilled. Hostade kirjud lehed, sinakashallid madalad okaspuud ja samblased kivid lisavad värvile tugevad tekstuurid.
Järve talu nimele annab nähtava sisu suur kividega ääristatud tiik. Vesi toob õue avarust, peegeldab pilvi ja seob haljastuse ümbritseva põllumaastikuga. Väike paat ja kaldasild näitavad, et tiik on lisaks vaatele ka kasutatav puhkeala. Veekogu tagant avanev vaade ühendab elumaja, vana puithoone, kasvuhoone, küttepuud ja põllu üheks ausaks maaelupildiks.
Soojas ookerkollases toonis elumaja mõjub keset rohelust rõõmsalt ja koduselt. Klaasitud terrass pikendab eluruumi aeda, sillutatud siseõu pakub mugavat liikumist ning pingid, kiik ja söögilaud annavad eri nurkadele selge kasutuse. Majaäärne rooside ja valge-roosade õitsejate riba seob hoone aiaga pehmelt ja pidulikult.
Järve talu võlu peitub ka maaelu mälu nähtavaks jätmises. Vana ait, patineeritud uksed, korvid ja tünnid, lilledega täidetud vanker ning vanad roomikmasinad jutustavad töödest ja ajastutest, mis on seda õue kujundanud. Nende kõrval toimivad tänapäevane kasvuhoone, tarbepeenrad ja hoolitsetud puhkealad. Nii sünnib tervik, mis on ühtaegu esinduslik, praktiline ja väga isiklik.
Lühikokkuvõte: Järve talu on parkja ilmega, hästi hooldatud ja tugeva paigalooga maakodu. Selle tunnusmärgid on muinasaegne kultusekivi, põlispuude varju alla loodud lopsakad istutused, rütmiliselt korduvad okasvormid, suur tiik ning vana ja uue taluelu loomulik koosolemine.
Kaljula talu
Pererahvas: Ene ja Siim Jõgisoo
Kodu, kus ilu kasvab päris taluelust.
Põhimulje: Kaljula talu suurim väärtus on tugev ja ehe kohaidentiteet. Tume puit, maakivi, vana hoonestus, lopsakad peenrad, viljapuud, tarbeaed, sauna- ja perealad ning omatehtud detailid jutustavad kodust, mida ei ole kujundatud üksnes vaatamiseks. See on elatud, kasutatud ja armastatud taluõu.
Kaljula talu tugevam nägu
Siim ja Ene Jõgisoo Kaljula talu Ingliste külas on kodu, mille ilu sünnib kasutusest. Aiast leiab nii esindusliku majaümbruse, viljaka tarbeaia ja varjulised puhkenurgad kui ka laste mänguala, sauna ja veesilma. Kõiki osi ühendavad looduslikud materjalid ning pererahva käekiri. Külalislahke kodu võõrustab ka kogukonnakohtumisi.
Tugev kohaidentiteet. Kaljula nimi, käsitsi kujundatud talusilt, tume puit ja maakivi loovad äratuntava terviku. Siin ei ole püütud vana taluarhitektuuri varjata, vaid seda kasutatakse aia kõige olulisema taustana ja kodu iseloomu kandjana.
Mitmekihiline haljastus. Põlispuud, viljapuud, okasvormid, hekid, põõsad, püsikud ja suvelilled moodustavad vahelduva aiaruumi. Päikeselised lillealad ning jahedamad varjunurgad annavad õuele eri meeleolud ja pika hooaja jooksul muutuva ilme.
Ilu- ja tarbeaia loomulik koostöö. Kasvuhooned, marjapõõsad, köögiviljad, viljapuud ja maitsetaimed kuuluvad õuekujundusse sama enesestmõistetavalt kui õitsvad peenrad. Tarbeaed ei ole peidetud, vaid näitab pererahva praktilist aiatarkust ja seob kodu aastaringse elurütmiga.
Pereelu, puhkus ja omatehtud detailid. Mängumaja, sauna- ja veesilmaala, varjuline istumisnurk, linnumajad ning leidlikud puu- ja metallesemed näitavad, et õu on loodud kasutamiseks. Igal pereliikmel ja külalisel on siin oma koht, samal ajal kui detailid kannavad selgelt pererahva isiklikku käekirja.
Kaljula talu – ilu, mis kasvab päris elust
Ingliste külas asuva Siim ja Ene Jõgisoo Kaljula talu juurde jõudes annab esimesena tooni käsitsi kujundatud talusilt. Selle taga avaneb pikk tumedast puidust hoone, mille maakivine sokkel ja vana taluarhitektuur loovad paigale tugeva ajaloolise aluse. Juba saabumisvaates on selge, et Kaljula ei ole anonüümne näidisaed, vaid kodu, millel on oma nimi, nägu ja lugu.
Tume puit on Kaljula haljastusele suurepärane taust. Kollased, roosad, punased ja lillad õied tõusevad fassaadi kõrval kirkalt esile, samal ajal kui eri rohelised toonid annavad vaadetele sügavuse. Põlispuud, viljapuud, okaspuud, vabakujulised põõsad ja püsikud moodustavad mitmekihilise aia, kus avatud murualad vahelduvad lopsakate ning varjuliste nurkadega.
Kaljula ilu ei ole tarbeaiast eraldatud. Kasvuhooned, köögiviljad, marjapõõsad, viljapuud ja maitsetaimed on kodu igapäevase toimimise nähtav osa. Nende kõrval õitsevad püsikud ja suvelilled, mis seovad kasvatamise esinduslikuma majaümbrusega. Selline kooslus annab õuele usutavuse: siin ei kasvatata taimi ainult silmailuks, vaid ka pere lauale ja aastaringse elu osaks.
Õue eri kasutusalad räägivad pere vajadustest. Laste mängumaja ja avatud muru annavad ruumi liikumiseks, varjuline istumisnurk pakub vaiksemat puhkust ning sauna ja veesilma ümbrus loob omaette väikese heaoluala. Need kohad ei mõju eraldiseisvate atraktsioonidena, vaid on aia rohelusse sisse kasvanud ja seotud igapäevase liikumisega.
Kaljula üks meeldejäävamaid omadusi on pererahva leidlik käekiri. Talusilt, vana pumba motiiviga veeelement, puidust väikevormid ja erinevad taaskasutatud esemed annavad aiale isikliku mõõtme. Detailid ei ole valitud kataloogist ühe stiili järgi, vaid sündinud koha materjalidest, vajadustest ja tegemisrõõmust. Just seepärast mõjuvad need loomuliku ja omana.
Aias on palju ruumi ka teistele liikidele. Linnumajad, vanad puud, tihe põõsarinne, viljapuud, õitsvad taimed ja veesilm pakuvad lindudele ning putukatele toitu ja varju. Toonekurepesa ja mesindusega seotud elemendid laiendavad talu loo koduaiast terveks elukeskkonnaks. Kaljula rohelus ei ole ainult vaatepilt, vaid elav võrgustik.
Kaljula talu väärtus seisneb selles, et eri maailmad on siin päriselt kasutuses ja koos: vana hoone, maakivi, tarbeaed, lillepeenrad, lasteala, saun, viljapuud ning varjulised puhkenurgad. Tervikut hoiab koos tugev kohaidentiteet ja pererahva hool. Kaljula näitab veenvalt, et kaunis kodu ei pea olema lavastatud – kõige mõjuvam ilu võib kasvada igapäevasest elust endast.
Lühikokkuvõte: Kaljula talu on Ingliste küla tugeva kohaidentiteediga kodu, kus vana puithoonestus ja maakivi, mitmekihiline haljastus, ilu- ja tarbeaed, pere puhke- ning mängualad ja leidlikud omatehtud detailid moodustavad elava terviku. Selle suurim tugevus on ehe, isiklik ja päriselt kasutatav taluõu.
Lepiku talu
Pererahvas: Ester ja Peeter Peters
Avar maaõu, kus kord ja taluelu käivad käsikäes.
Põhimulje: Lepiku talu kõige tugevam mulje sünnib avarusest, korrast ja maaelu järjepidevusest. Põldudega ümbritsetud õuel kohtuvad vana taluarhitektuur, parkjas viljapuuaed, selged hekiread, värvilised lillepeenrad ja suur saaki andev tarbeaed. Kõik on hooldatud, kuid talu loomulik iseloom on alles.
Lepiku talu tugevam nägu
Sooaluste külas asuv Ester ja Peeter Petersi Lepiku talu mõjub kui hästi hoitud maaelu tervik. Siin ei ole avarust täidetud juhuslike elementidega: puud, hekid, peenrad, hooned ja liikumisteed on paigutatud nii, et talule jääb ruumi hingata ning igal aiaosal on oma ülesanne.
Vana hoonestuse järjepidevus. Pruuni puitvoodriga elumaja, maakiviseinad ja vanad puidust majandushooned moodustavad ühe pika talukompleksi. Uuendatud elamuosa ei katkesta ajaloolist joont, vaid annab vanale hoovile värske ja hoolitsetud keskme.
Avarus ja selge struktuur. Suured murupinnad, põlispuud ja viljapuud loovad parkja ruumi. Madalad hekiread juhivad vaateid ning ringjad lillealad tähistavad olulisi kohti, jättes õuele samal ajal palju valgust, liikumisruumi ja avatud vaateid ümbritsevatele põldudele.
Tarbeaed kui talu uhkus. Kartuli-, maasika-, köögivilja- ja marjaalad on erakordselt mahukad ning korrapäraselt hooldatud. Väikesed tomatikasvatuskastid, vihmavee kogumine ja selged peenravahed näitavad praktilist aiatarkust ning pikaajalist kasvatamiskogemust.
Maakivi, puit ja leidlik taaskasutus. Vanad kuivmüürid, sammaldunud kivid ja tünnist lilleanumad annavad õuele ajalise sügavuse. Need detailid ei ole dekoratsiooniks juurde toodud, vaid pärinevad talu enda loost ning seovad lilleaia, tarbeaia ja liikumisteed ühise materjalikeelega.
Lepiku talu – avarus, kord ja elav talutraditsioon
Sooaluste küla põldude keskel asuv Ester ja Peeter Petersi Lepiku talu avaldab muljet juba eemalt. Laiad murupinnad, põlispuud, viljapuud ja korrapärased hekiread annavad õuele parkja avaruse. Siin ei ole püütud iga vaba kohta täita. Pigem lastakse maastikul, hoonetel ja suurtel puudel ise kõneleda ning see loob rahuliku ja väärika üldmulje.
Talu südame moodustab pikk hoonestus, milles kohtuvad eri ajastud. Korrastatud pruuni puitvoodriga elamu jätkub vana maakiviseina ja puidust majandushoonetega. Uus ja vana ei ole teineteisest järsult eraldatud: sama hoovijoon, materjalide looduslikud toonid ja hästi hoitud ümbrus seovad need üheks tervikuks. Nii jääb alles talu ajalugu, kuid kodu mõjub elujõulise ja tänapäevasena.
Lepiku õueruumi kujundavad eriti hästi puud ja hekid. Vanad õuna- ja teised viljapuud annavad aiamaastikule pehmust ning jutustavad pikaajalisest hoolest. Põlispuud pakuvad varje ja mõõtkava, nooremad okaspuud lisavad järjepidevust. Madalad, selgelt kulgevad elupuuread raamivad sissesõitu ja eri aiaosi, ilma et varjaksid avaraid vaateid põldudele.
Lillealad on paigutatud täpselt sinna, kus need ruumi kõige paremini rõhutavad. Lipumasti ümbritsev ringpeenar loob esindusõuele keskpunkti, hoonete ette rajatud peenrad pehmendavad pikki fassaade ning oranžid, kollased, punased ja lillad õied lisavad rohelisele murule selgeid värviaktsente. Valge kiviserv kordub mitmes kohas ja annab istutustele ühise, äratuntava joone.
Lepiku talu eriline väärtus on suur ja hästi hooldatud tarbeaed. Kartul, maasikad, porgandid, marjapõõsad, maitsetaimed ja tomatid ei asu varjatud taganurgas, vaid on talu üldpildi loomulik osa. Korrapärased read, puhas muld ja tugevad taimed näitavad, et siin kasvatatakse saaki teadmiste, järjepidevuse ja uhkusega. Tarbeaed annab hoovile sisu ning kinnitab, et kaunis maaõu võib olla ühtaegu väga praktiline.
Paljud detailid seovad ilu säästliku talutarkusega. Vihmavett kogutakse suurtesse anumatesse, tomatitele on ehitatud väikesed tuule ja jaheduse eest kaitsvad kasvukastid ning vanad puittünnid on saanud uue elu lilleanumatena. Maakivimüürid ja sammaldunud kivid raamivad istutusi ning liikumisteid. Need lahendused mõjuvad loomulikult, sest on kasvanud välja koha vajadustest ja olemasolevatest materjalidest.
Lepiku talu on kaunis eelkõige oma tasakaalu tõttu. Avar parkjas õu, ajalooline hoonestus, korrastatud esindusala, pere mänguruum ja suur tarbeaed ei konkureeri omavahel, vaid toetavad ühist maaelulist tervikut. See on kodu, kus kord ei tähenda steriilsust ja vana ei tähenda seismajäämist – talu elab, annab saaki ning hoiab oma lugu nähtavana.
Lühikokkuvõte: Lepiku talu on Sooaluste küla avar ja väärikas maaõu, kus ajalooline hoonestus, põlis- ja viljapuud, selged hekiread, värvikad lillealad ning suur tarbeaed moodustavad tasakaaluka terviku. Paiga tugevus on korrastatud, kuid ehe taluelu, mis ühendab ilu, saagikuse ja järjepidevuse.
Põrsaku tee 34
Pererahvas: Riina ja Taivo Vilu
Kodu, mille hoolivus ulatub üle aiapiiri.
Põhimulje: Põrsaku kõige eristavam väärtus on hoolivuse ulatus. Keava aleviku tiheasustuses hoitakse korras lisaks oma õuele ka seda ümbritsevat keskkonda, mistõttu muutub kaunimaks kogu tänavapilt. Avar pereõu, punavalge hoonestus, lopsakad lillealad ja omanäolised detailid moodustavad sõbraliku terviku.
Kodu Põrsaku teel 34 ja selle tugevam nägu
Keava aleviku tiheasustuses kujundab iga hoolitsetud kinnistu ka ühise tänavaruumi ilmet. Põrsaku paistab silma sellega, et korrastatud muru, puud ja istutused jätkuvad visuaalselt aiast kaugemale ning annavad kogu ümbrusele rahuliku ja hoitud näo.
Hool, mis ulatub aiast kaugemale. Põrsaku pererahva panus ei lõpe kinnistu piiril. Korras teeäär ja hoolitsetud ümbrus parandavad kogu Keava aleviku ilmet ning annavad naabruskonnale eeskuju. See on kauni kodu mõtte kõige kogukondlikum väljendus: oma tööga luuakse väärtust ka teistele.
Avar ja hästi toimiv pereõu. Õue keskne muruala loob avaruse ning seob omavahel mängu-, puhke- ja aiatööalad. Puidust kiigekomplekt, batuut, aiakiik ja välilaud annavad tegevust eri vanuses pereliikmetele. Avatud vaated muudavad kogu õue hästi jälgitavaks ja mugavalt kasutatavaks.
Kivi, lilled ja korduvad värvid. Looduslikust kivist äärised ja madalad tugimüürid annavad lopsakatele peenardele selge kuju. Valged ja roosad floksid, liiliad ning puna-kollased suvelilled loovad pika õitsemisaja. Punavalge elumaja, samas värvigammas dekoratiivne tuulik ja rikkalikud potililled annavad õuele äratuntava iseloomu.
Ilu- ja tarbeaia loomulik koostöö. Viljapuud, kasvuhoone ja peenrad kuuluvad kujundusse sama loomulikult kui lillealad. Tarbeaed jääb nähtavaks, kuid korrastatud muru ja istutuste rütm seovad selle puhkealaga ühtseks tervikuks. Vanad kõrvalhooned ja korralikult laotud küttepuud hoiavad alles kodu taluliku tausta.
Kodu Põrsaku teel – kodu, mille ilu ei lõpe aiaväravas
Keava aleviku sees paiknev Põrsaku on hea näide sellest, kuidas kaunis kodu saab mõjutada palju enamat kui üht kinnistut. Tiheasustuses on iga aiapiir osa ühisest tänavapildist ning siin on seda vastutust võetud südamega. Hoolitsetud muru, puud ja põõsad annavad korrastatud ilme ka kodu ümbritsevale alale ning muudavad kogu lähikonna meeldivamaks.
Õue ülesehitus on avar ja praktiline. Suur ühtlane murupind jätab vaadetele hingamisruumi ning ühendab eri kasutusega alad üheks tervikuks. Puidust kiigekomplekt, batuut ja aiakiik loovad lastele ja täiskasvanutele oma tegevuskohad, samal ajal kui välilaud ja toolid kutsuvad pere ning külalised aias aega veetma. Kõik vajalik mahub õuele ilma, et ruum kaotaks rahuliku üldmulje.
Põrsaku haljastuses kohtuvad viljapuud, vanemad okaspuud, kujundatud põõsad ja rikkalikud lillealad. Eriti meeldejääva vormiga on laiuv mänd, mis annab õuele tugeva rohelise keskme ja mõnusa varjupaiga. Aia servades korduvad nooremad puud ja põõsad, luues ruumile rütmi ning privaatsust. Samal ajal säilib avatus, mis laseb õuel mõjuda suurema ja valgusküllasemana.
Lillepeenrad on Põrsaku värvikas visiitkaart. Looduslikust kivist laotud servad annavad istutustele selge kuju ning seovad eri aiaosi ühise materjalikeelega. Roosad ja valged floksid, kõrged liiliad, punased õied ning kollakasoranžid suvelilled loovad lopsaka ja rõõmsa koosluse. Potitaimed ja amplid toovad sama värvirikkuse maja sissepääsu, akende ning puhkenurkade juurde.
Punase puitvoodri ja valgete piirdelaudadega elumaja mõjub roheluse keskel koduselt ning kannab edasi Eesti maa-arhitektuurile tuttavat värvikooslust. Sama punavalge motiiv kordub dekoratiivses tuulikus, mis on saanud aia üheks äratuntavaks pilgupüüdjaks. Vana pumbaseade, maakivid ja puidust aiarajatised lisavad tervikule maalähedast isikupära.
Põrsaku on ühtaegu ilu- ja tarbeaed. Viljapuud, kasvuhoone ning peenrad näitavad, et õu annab lisaks silmailule ka saaki. Aialaua juurde toodud eri värvi tomatid ja teekann annavad tabavalt edasi koha meeleolu: see on aed, kus oma kasvatatut jagatakse, külalised võetakse soojalt vastu ja hoolitsetud ümbrust päriselt kasutatakse.
Kõige tugevamalt jääb Põrsakust kõlama pererahva eeskuju. Kui hool ei peatu aiaväravas, muutub üks kodu kogu aleviku väärtuseks. Korras ümbrus, läbimõeldud pereõu, lopsakad istutused ja omanäolised detailid näitavad, et ka tiheasustuses saab luua avara, maalähedase ja väga isikliku elukeskkonna. Põrsaku ilu on nähtav nii oma perele, külalisele kui ka möödujale.
Lühikokkuvõte: Põrsaku on Keava aleviku eeskujulik kodu, kus hoolitsetud eraõu ja korrastatud ümbritsev keskkond moodustavad ühe terviku. Selle tugevused on avar pereõu, värviküllane haljastus, loodusliku kivi korduv kasutus, omanäolised detailid ning pererahva valmisolek panustada kogu lähikonna ilmesse.
Liiva talu
Pererahvas: Aili ja Endel Varblane
Mitu maailma, üks elav tervik.
Põhimulje: Liiva talu kõige eristavam väärtus on erinevate maailmade loomulik kooseksisteerimine. Siin on kõrvuti liigirikas iluaed, aktiivne talutöö ja ettevõtlus, vana töötehnika, nüüdisaegsed energialahendused ning kohaliku klaasitööstuse pärand. Ükski kiht ei varjuta teist – koos jutustavad need pererahva töökusest, leidlikkusest ja tugevast kohatunnetusest.
Liiva talu tugevam nägu
Selja külas asuv Liiva ei ole pelgalt esinduslik koduaed, vaid päriselt toimiv taluõu. Selle ilu sünnib eluviisist: mesindus, kanapidamine, metsandus ja muud talutööd on sama loomulik osa keskkonnast kui hooldatud muru, tiik, haruldased puud ja põõsad ning läbimõeldud istutusalad.
Ilu, mis kasvab välja tööst. Liiva talu tugevus on ausus: tööhoovid, mesilased, kanad, metsandus ja majapidamise tehniline pool ei ole peidetud, vaid kuuluvad koha identiteeti. Hoolitsetud haljastus annab tegevustele raami ning aktiivne taluelu omakorda sisustab aia tähendusega.
Vana ja uue loomulik dialoog. Vana rehepeksumasin, ajaloolised puithooned ja traditsiooniline taluõu seisavad kõrvuti päikesepaneelide ning tänapäevase ettevõtlusega. Kontrast ei mõju lavastusena, vaid näitab ühe talu järjepidevust – siin väärtustatakse minevikku ja tegutsetakse samal ajal tulevikku vaadates.
Liigirikas ja ruumiline aed. Erineva kasvukuju, kõrguse ja värviga okaspuud, lehtpuud ning põõsad loovad vahelduva ja aastaringselt huvitava aiaruumi. Pügatud vormid vahelduvad vabakujuliste istutustega, avarad murupinnad tihedamate aiaosadega ning tiik toob tervikusse peegeldusi, rahu ja elurikkust.
Kohalik klaasipärand aiakujunduses. Järvakandi ja Eidapere klaasitehaste tootmisjäägid on saanud aias pilgupüüdjateks. Klaasi sisaldavad kivised vormid ühendavad kohaliku tööstusloo loodusliku maakiviga ning annavad aiale detaili, mida ei saa kopeerida ühestki kataloogist.
Liiva talu – mitu maailma, üks elav tervik
Selja külas asuv Endel ja Aili Varblase Liiva talu tekitab esimesest hetkest uudishimu. See ei püüa näidata ainult üht, hoolikalt lavastatud aiamaailma, vaid lubab ühes õues kõrvuti olla päris taluelul, ettevõtlusel, vanal tehnikal, nüüdisaegsetel lahendustel ja rikkalikul haljastusel. Just selline kihilisus muudab Liiva talu eriliseks ja meeldejäävaks.
Liiva ei ole aed, mille kõrval kusagil tagaplaanil tehakse tööd. Töö ongi selle koha loomulik osa. Mesilased, kanad, metsandus ja igapäevased talutööd annavad õuele rütmi ning sisu. Hooned ja tarbealad on nähtavad, kuid hooldatud murupinnad, selged servad ja taimestiku tugev struktuur seovad need iluaia osadega. Nii ei muutu tootmine ja majapidamine kujunduse vastandiks, vaid üheks selle kandvaks kihiks.
Sama kõnekas on vana ja uue kohtumine. Õuel säilitatud rehepeksumasin ja vanad puithooned meenutavad põllumajanduslikku pärandit, samal ajal kui päikesepaneelid räägivad tänapäevasest energiateadlikkusest. Need ei võistle omavahel tähelepanu pärast. Pigem moodustavad need ajatelje, mis näitab, et elujõuline talu saab hoida alles oma mineviku ning kasutada julgelt uusi võimalusi.
Aia rohelise selgroo moodustab erakordselt mitmekesine puude ja põõsaste valik. Püstised, kerajad, roomavad ja rippuvad vormid loovad vahelduva ruumi, kus iga uus vaatenurk pakub teistsuguse kompositsiooni. Okaspuude eri rohelised, sinakad ja kollakad toonid annavad aiale värvi ka väljaspool õitseaega. Pügatud vormide kõrval on ruumi vabamalt kasvavatele taimedele ning see muudab üldmulje elusaks, mitte jäigaks.
Oluline ruumilooja on tiik. Veepeegel avardab vaadet ja seob kaldal paikneva vana puithoone ümbritseva rohelusega. Maakivid, madalad okaspuud ja eri kõrgusega põõsad loovad vee äärde rahuliku ning loodusliku ülemineku. Tiik ei ole ainult kaunistus, vaid lisab aiale oma mikrokeskkonna ja tugevdab paiga elurikkust.
Liiva talu üks omanäolisemaid detaile seob aia Raplamaa tööstusajalooga. Järvakandi ja Eidapere klaasitehaste tootmisjäägid on paigutatud aeda dekoratiivsete elementidena. Klaasi sisaldav kare materjal püüab valgust ja mõjub maakivide vahel ühtaegu loodusliku ning ootamatuna. Selline leidlik taaskasutus annab kujundusele kohaliku tähenduse: kaunis ese ei ole siia lihtsalt ostetud, vaid kannab piirkonna lugu.
Liiva talu tervik ei sünni ühe stiilireegli järgimisest, vaid pererahva pikast suhtest selle kohaga. Siin on ilu, töö, ajalugu ja tehnoloogia saanud üksteist toetavaks süsteemiks. Tulemuseks on kodu, mis võib esmapilgul üllatada, kuid mida kauem vaadata, seda selgemalt avaneb selle sisemine loogika. Liiva väärtus seisneb julguses olla päris: toimekas talu, liigirikas aed ja kohaliku mälu kandja ühes paigas.
Lühikokkuvõte: Liiva talu on Selja küla omanäoline ja elujõuline kodu, kus aktiivne talutöö, ettevõtlus, vana tehnika, päikeseenergia, liigirikas aiakujundus ning Järvakandi ja Eidapere klaasipärand moodustavad ühise terviku. Paiga suurim tugevus on ehe kohaidentiteet – siin ei ole ilu elust eraldatud, vaid kasvab elust endast.
Kauni kodu komisjon