Valtu Seltsimajja kogunes pea 50 kogukonna liiget Kaereperest ja piirkonna küladest: Kumma, Hertu, Valtu-Nurme, Sauna. Kogukonna vestlusring täitis jällegi terve saali ja tore oli tõdeda, et meie valla inimesed on nii aktiivsed.

 

Kogunenud inimeste esimene sõnum oli aga hoopis hiljuti toimunud sündmuse raames tekkinud murekoht. Sihtasutus Kadunud vajas hiljutisel sündmusel kaamerate infot, et leida kadunud inimene. Kui oleks olnud kaamerate omanikke info kõik kompaktselt koos, siis oleks saanud toimetada sündmusel ehk kiiremini. Kogukond leppis omavahel kokku, et proovitakse tekitada vastav nimekiri, mis toimetatakse Kehtna vallamajja.

 

Aga tulles tagasi vestlusõhtu fookuspunktide juurde, siis esimene teema, millest rääkida sooviti oli kriisiks valmisolek. Antud teemal sai vallavanem Tanel Viks jagada palju erinevat infot. Põhisõnum oli, et kogukond peab ise olema kriisiks valmis ja kõik erinevad moodustatud plaanid peavad olema kogukonna enda jaoks ning neid ei tohiks avalikustada. Kaereperre on plaanis luua kaks kerksuskeskust: Valtu Põhikool ja Valtu Spordimaja. Sellel talvel oli Kaerepere põhimure elektrikatkestused, mis omakorda olid tingitud rasketest ilmaoludest. Elektrikatkestused mõjutavad kõige rohkem kortermaju. Eramajad on juba paljuski soetanud endal generaatorid ja paljudel on ka ahjud/pliidid. Kuigi elektrikatkestuse korral saab Kehtna Vesi OÜ päris kiiresti reageerida ja generaatorite abil veevarustuse taastada, siis soojamajandusega on keerulisem. Isegi kui katlamaja suudab sooja välja anda, siis kortermajad ei suuda seda vastu võtta. Vallavanem juhtis tähelepanu kõige hullemale stsenaariumile, kui küttetorustik kortermajades peaks lõhi külmuma. Sel juhul ei saabu leevendus isegi enam elektri tagasi tulemisega. Antud teemal toimus pikk arutelu ja põgusalt puudutati ka sõja teemat. Vallavanem ütles, et kui elektrikatkestus vmt sündmus tuleb ootamatult, siis sõjalisse konflikti jõudmine on pikk protsess ning ettevalmistused selliseks kriisiks ka teistsuguse ajaraamiga.

 

Lisaks selgitas vallavanem ka plaani kuidas saaks vallavavalitsus kriisiks ettevalmistamisel kogukondadele tuge pakkuda. Hetkeolukorras pole küll inimressurssi, kuid püütakse leida rahastus ja võimalus palgata esialgu tähtajaliselt elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse koordinaator, kes antud teemaga tegelema hakkaks. Seda teemat on arutatud siseministriga ja vallavalitsus loodab siin riigi poolsele toele.

 

Teine teema, mille kogukond välja pakkus oli liiklusohutus. Kogukond oon kursis, et vallavalitsus kuulutas välja hanke „Kehtna valla tänavavalgustuse renoveerimine ja kasutusrendile andmine 2024 – 2034". Tekkis küsimus, et kas selle hanke raames paigaldatakse ka uusi tänavavalgustusi. Hanke põhiline ülesanne on vahetada olemasolevad valgustid uute LED valgustite vastu aga kindlasti on võimalik mõned uued valguspunktid tekitada. See oleneb paljuski kohast ja eelarve võimekusest. Kogukondlikult tekkis mõte ise oma piirkonnas kaardistada kõige kiiremad ja kriitilisemad kohad, kus kasvõi üks lisalamp oleks hädavajalik. Lepiti omavahel kokku, et iga küla, külavanem või alevikus MTÜ tegeleb oma piirkonnaga. Andmed kogutakse ühiselt kokku ja esitatakse vallavalitsusele. Vallavalitsuse palve oleks, et sellised andmed oleksid kindlasti elektroonselt esitatud kehtna@kehtna.ee peale. Arutelu jätkus veel valgustite põlemise aja, täis- või osalisevõimusega põlemise kohta öötundidel jms. Teine põhiline liiklusohutuse mure on põhikooli juures toimuv liiklemine. Kuigi piirkonda on paigaldatud vastavad liiklusmärgid, teemat on arutatud hoolekogus, lastevanemate koosolekutel, siis osad vanemad kokkulepitust kinni ei pea. Tekkis mõte kaasata politseipatrull. Vallavalitsus võttis kohe järgmisel päeval ühendust piirkonnapolitseinikuga ja lepiti kokku, et ta politsei kontakteerub kooliga. Pole ka probleem välja saata politseipatrull mõnel hommikul, et liiklusolukorda jälgida. Osade hinnangul on ka veoautode hulk suurenenud. Välja toodi ka teede libedust jalakäijate seisukohalt. Kuna Kaereperes pole kõnniteid ja sõiduteedele libedusetõrjet ei tehta, siis sel talvel oli asulas väga libe liikuda.

 

Kolmas teema oli vesi ja selle kvaliteet. Selle kohta rääkis pikalt volinik Allar Läll, kes on Kehtna Vesi OÜ nõukogu liige. Kuna see teema on väga spetsiifiline, siis selle kohta lubas Läll ise pikemalt kirjutada. Ja kuigi kõik muutused on pikad protsessid, siis loodeti, et Kehtna Vesi poolne kommunikatsioon võiks olla kiirem ja interaktiivsem. Selle kohta selgitas ka Läll, et Kehtna Vesi OÜ-s ei ole väga palju töötajaid ja kui on veeavarii, siis kogu inimressurss läheb probleemi lahendamisele ning tihtilugu pole inimest, kes jõuaks veebimeedia poolega tegeleda.

 

Seekordne vestlusõhtu kestis üle kahe tunni ja selle aja jooksul räägiti paljudel erinevatel teemadel. Väike kokkuvõtlik kirjatükk päris kõike ei jõua puudutada ja sellepärast on hea, kui huvilised alati ise kohale tulevad. Nii saab kogukonnaliige ise rääkida ja kuulata ka teiste mõtteid. Mõnikord on arusaamad ühesugused ja teinekord lähevad arvamused lahku. Dialoogi formaat toetab inimeste erinevaid arvamusi. Me saame jagada ja kuulata viisil, kus kedagi ei arvustata ega mõisteta hukka tema seisukohtade pärast. Arutelu ringis soovitatakse kasutada kõnepulka (Kaereperes oli selleks väike mängukaru), siis on selge, kelle kord on rääkida ja teised ringis osalejad saavad kuulata, et erinevad vaatenurgad oleks mõistetud.

 

 

Täname kõiki vestlusringis osalenuid!

Katrin Anto, Tanel Viks, Seily Sõgel-Raid