• Valitsus otsustas Eesti-Läti piiril avada piiripunktid Ukraina põgenike abistamiseks

Seoses piirikontrolli ajutise taastamisega registreerib Politsei- ja Piirivalveamet kõik Ukrainast saabunud sõjapõgenikud ning piiril antakse infot eri teenuste ning abi kohta, mida põgenikuna Eestisse jõudnud inimesed vajavad ning määratakse sõjapõgenikele ajutine kaitse. Piiril küsitakse inimeselt aadress, kuhu ta piiri ületades edasi liigub. Kui inimesel ei ole võimalust, et minna sugulaste ja tuttavate juurde, siis ta suunatakse vastuvõtukeskustesse (VVK), mille tööd korraldab Sotsiaalkindlustusamet koostöös asukohajärgse KOV-ga. Vastuvõtukeskusse minek on siiski soovituslik kõigile põgenikele, kuna VVK pakub esmast abi ja nõustamist ning teavet edasiste abivõimaluste kohta. Vastuvõtukeskused avame esialgu neljas regioonis – Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Rakveres.

• Majutusinfo

Esmajärjekorras majutuvad sisserännanud oma lähedaste ja tuttavate juurde, riik toetab abivajajaid ja rahvusvahelise kaitse taotlejaid. Majutuse puudumisel korraldab sisserännanute lühiajalise majutuse Sotsiaalkindlustusamet (ukraina@sotsiaalkindlustusamet.ee), koostööd tehakse ka kohaliku omavalitsusega, tagades majutuse, toitlustuse jm esmase abi andmise kindlas majutusasutuses.

Sotsiaalkindlustusamet on lühiajaliseks majutuseks valinud 44 majutuspartnerit erinevates Eesti piirkondades, kellega on lepingud sõlmimisel. Täna on riik koostöös Tallinna linna kui vältimatu abi osutajaga majutanud esimesed inimesed. Täpne informatsioon majutuspartnerite kohta tuleb Sotsiaalkindlustusametilt hiljemalt 08.03.2022.  Valitud majutusasutuses on abivajajatel võimalik riigi toel viibida kuni üks kuu.

Neljas vastuvõtukeskuses hakatakse lisaks esmasele põgenike vastuvõtule korraldama täiendavaid nõustamisteenuseid. Pakutakse tööalast nõustamist, riiklike ja KOV sotsiaalteenuste ja -toetuste, hariduse, lapsehoiu ja vajadusel psühholoogilist ja tervisealast tuge, et toetada nende tööle asumist ja iseseisvat toimetulekut. Sotsiaalministeerium koostöös SKA, Töötukassa, Terviseameti ja Haigekassaga hakkab kavandama nõustamisvõimekuse loomist ka maakonna tasandil.

• Tervishoid

Tervisekaitse on inimeste põhiõigus ja kõigile Eestis viibivatele inimestele on tagatud vältimatu abi raske või eluohtliku terviserikke korral. Plaanilise üld- ja eriarstiabi saamine sõltub sellest, kas inimene on ravikindlustatud.

Vastuvõtukeskustesse saabunud põgenikele pakutakse esmast tervisekontrolli ja -nõustamist ning teostatakse COVID-19 kiirtestimine. Vajadusel pakutakse esmaabi ning antakse infot tervishoiuteenuste võimaluste kohta. Kõigile põgenikele võimaldatakse täiendav tervisekontroll nakkushaiguste leviku ennetamiseks.

Ajutise kaitse saanud Ukraina sõjapõgenikele on tagatud vältimatu arstiabi, vältimatu hambaravi, COVID-19 testimine ning COVID-19 vaktsineerimine ja rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenused. Ravikindlustuse saamine toimub samamoodi, kui teistel Eestis elamisõigust omavatel inimestel. Sealhulgas on kindlustatutega võrdsustatud lapsed, rasedad, pensionärid, õpilased, üliõpilased jt inimesed.

Sotsiaalministeeriumi tervise valdkond teeb ettevalmistusi tervishoiuteenuste osutamiseks ja tagamiseks põgenikele. Näiteks valmistab Terviseamet koos Eesti Perearsti Seltsiga ette lahendusi üldarstiabi pakkumiseks. Nendest lahendustest saame rääkida lähinädalatel.

• Töötamine Eestis

Kui Eestisse viisavabalt või viisaga tulnud Ukraina kodanik leiab endale ajutise töökoha, peab tööandja registreerima lühiajalise töötamise. Tööle asumisega tekib ka õigus ravikindlustusele. Eestis on ravikindlustatud nii lühiajaliselt töötav kui elamisloaga töötav välismaalane. 

Eestisse elama ja tööle tulnud inimestel (st, kellel on õigus töötada ja kes töötab) on õigus saada töövahendust registreerides end tööotsijana. Ka töötamisega mitte seotud tähtajalise elamisloaga inimestele saab töötukassa pakkuda tööle saamist toetavaid teenuseid (karjäärinõustamine, tööotsingute nõustamine ja töövahendus, oskuste arendamine).

Rahvusvahelise kaitse saajatel on õigus end töötuna arvele võtta ning saada tööturuteenuseid ja -toetusi samadel alustel Eesti teiste alaliste elanikega.

Eesti Töötukassa avas internetikeskkonna, kus tööandjad saavad panna üles oma tööpakkumised ja Ukrainast saabunud inimesed või nende kontaktid Eestis saavad tööandjatega ühendust võtta ning uurida töövõimaluste kohta.

• Informatsioon toimetulekutoetustest

Ukraina sõjapõgenikel on õigus toimetulekutoetusele samadel alustel, mis Eestis elavatel inimestel. Samas palume toetada vältimatu sotsiaalabi ja toetustega, kui põgenikud vajavad abi ravimite või muu eluks vajaliku tagamisel.

Meede on sihitatud alates 24.02.2022. a Eestisse saabunud Ukraina kodanikele, kes on saanud rahvusvahelise kaitse staatuse. Taotluse menetlusel olge palun mõistvad, kui toetuse taotlejatel ei ole esitada vajalike lisadokumente.

Toimetulekutoetuse arvestamine toimub sama süsteemi kohaselt nagu praegu: esimesele pereliikmele makstakse üks toimetulekupiir, teisele täisealisele 0,80 toimetulekupiirist ja alaealistele lastele 1,20 toimetulekupiirist.

Kui põgenikul on elukoht, mille eest ta maksma ei pea, siis on toimetulekutoetuse skeemist võimalik saada toidu- ja esmatarbekaupade ostmiseks praeguses määras 150 eurot kuus. Kui põgenikul on vajadus maksta lisaks ka eluasemekulude eest (elab kohas, kus üüri maksma ei pea, küll aga eluasemekulusid), siis tuleb lisaks taotlusele esitada elamispinna kasutamist lubav leping ja eluasemekulude dokumendid. Kui põgenik üürib elamispinda ja peab maksma ka eluasemekulude eest, siis tuleb taotlusele  lisaks lisada üürileping ja eluasemekulusid tõendavad dokumendid.

Kui isikutele ei ole Eesti isikukoodi, siis ilma Eesti isikukoodita taotlejad saavad läbi STAR-i unikaalse isikukoodi, millega on võimalus STAR-is taotlust menetleda, kuigi andmebaasidest ei tule sissetulekute andmeid, kui neid peaks olema, automaatselt üle.

Probleemideks on see, et toimetulekutoetust ei saa maksta välismaa pangakonto arveldusarvele. Toetuse taotlejatel on võimalus lasta oma toetuse raha kanda üle lähisugulase või tuttava pangakontole või saada toetuse raha sularahas.

• Vaimne tervis

Emotsionaalset tuge Eestisse saabuvatele Ukraina sõjapõgenikele pakutakse nii eesti, vene kui inglise keeles 24/7 ohvriabi kriisitelefonilt 116 006 ning ohvriabi poolt pakutakse psühhosotsiaalset kriisiabi.

Psühhosotsiaalse abi pakkumist laiemalt korraldab Sotsiaalkindlusamet, keskendumine on psühholoogilise esmaabi andmisel ning inimeste esmavajaduste rahuldamisel, milleks on muuhulgas adekvaatse info kättesaadavus.  Selleks on koondatud värskeim info veebilehele www.kriis.ee ning koostatud infomaterjalid saabujatele vene ja ukraina keeles.

SKA ohvriabil on ca 150 vene keele võimekusega psühhosotsiaalse kriisiabi töötajat, kes pakuvad abi vastuvõtukeskustes ning majutusasutustes. Lisaks on kaardistatud terapeudid, keda kaasatakse traumateraapia pakkumiseks põgenikele vastavalt hinnatud vajadusele.

Kohalikele omavalitsustele pakub Sotsiaalministeerium toetusvooru kaudu rahastust vaimse tervise teenuste võimaldamiseks ning muuhulgas saab selle raames KOV korraldada teenuseid ka Ukraina sõjapõgenikele.

KKK

Kuidas on riiki saabujatele tagatud tervishoiuteenused?

Sõjapõgenikele on tagatud esmane tervisekontroll vastuvõtukeskustes, täiendav tervisekontroll nakkushaiguste leviku ennetamiseks ning vältimatu abi (kiirabi ja EMO, viimane väljastab vajadusel ka retseptiravimite retsepte).

Kas Covid testimine ja vaktsineerimine on põgenikele tasuta?

Esmane COVID kiirtest ning üleüldine testimine on tasuta. Samuti on tasuta COVIDi vastu vaktsineerimine. Vaktsineerimisinfo kantakse ka Terviseinfosüsteemi.

Kas esmase testimise võiks teha juba piiril?

Esmane testimine toimub vastuvõtukeskuses või majutusasutuse juures (tänase seisuga kiirtest, mida koordineerib Terviseamet). Vastuvõtukeskuses viiakse vajaduse korral läbi esmane tervisekontroll, mis aitab välja selgitada üldise tervisliku seisundi (nt kroonilised haigused), vaktsineerituse (nt Covid, leetrid jpm.).

Ettevõte, kes tegeleb Ukrainast tulnud tööjõuga ning on oma töölistele valmis pakkuma abi, et tuua ära naised ja lapsed Poola piiri äärest. Kas ja mida ta peaks teadma? Kelle poole peaks pöörduma? Kes on kontakt?

Ettepanekuid abistamiseks saab teha MTÜ Eesti Pagulasabi (ukraina@pagulasabi.ee, ukraina@sotsiaalkindlustusamet.ee ja 1247), tööpakkumised Töötukassale.

Ukraina kodanike võimalustest Eestisse tulla ja siin viibida: www.kriis.ee

Töötukassa Tööportaal "Leia töökoht Eestist": https://www.onlineexpo.com/ee/tookohad-ukrainlaste-jaoks-eestis/

Tööandjatele selgitame Ukraina sõjapõgenike värbamisega seotud küsimusi 4.märtsil kell 11.00 algaval veebiseminaril. https://www.facebook.com/events/923739208341516/?ref=newsfeed

Allikas: Sotsiaalministeerium