« Tagasi

Rail Baltica uudised - aprill 2021

Rail Baltica rongid on valmis - virtuaalselt

 
Rail Baltica projekti raames valmisid illustreerivad nn "virtuaalsed" kiirrongid, et paremini tulevast kiirrongi ette kujutada. Rongid, mis ühendavad nii Baltimaid omavahel kui ka laiemalt kogu Kesk- ja Lääne-Euroopaga, seavad esikohale mugavuse. 
 
Igas standardklassi vagunis on umbes 70 istekohta, on ka ruumikam ja väiksema kohtadearvuga äriklassi vagun. Rongis on wifi-ühendus, USB-pesad, laadimispunktid ja ekraanid infoga reisimarsruudi kohta. Ärireisijatel on võimalik kasutada ka spetsiaalset telekonverentsi vahenditega varustatud koosolekuruumi. 
 
Loomulikult ei puudu rongist kohvik, kust reisi ajal kuumi jooke ja maitsvaid suupisteid osta. Vaata virtuaalrongi pilte lähemalt siit.
 
 
 

Rail Baltic - võrdselt ligipääsetav igaühele

 
Aprilli lõpus kohtusid riigikantselei juurde loodud ligipääsetavuse rakkerühma töö raames omavahel erivajadusega inimeste esindajad ja Rail Baltica projekteerijad. Eesmärgiks oli juba projekteerimise faasis leida ühiselt parimad lahendused Ülemiste ja Pärnu reisiterminalide ning kohalike peatuste puhul nii füüsilise ligipääsetavuse kui ka infojagamise aspektist.
 
Erivajadustega reisijad peavad saama läbida iseseisvalt kogu teekonda peatusest-terminalist kuni rongini. Näiteks arutati, kuidas pimedate juhtrajad kataksid kogu teekonna olulised punktid piletiostust kuni rongi sisenemiseni ning oleksid läbimõeldud. Kõikidele kasutajatele on olulised madalad lävepakud ja ilma astmeteta sisenemine rongi. Nii pimedatele, vaegkuuljatele kui ka kurtidele on oluline info mitmel viisil esitamine, et saada võrdselt teiste reisijatega infot väljumisgraafikutest või nende muudatustest. Loe lähemalt siit.

 

 

Video: tulevane Ülemiste veeremidepoo

 
Sellekuises uudiskirjas saame kõrvuti rongipiltidega näidata ka videot Ülemistele rajatavast veeremidepoost, kus hakkab tulevikus toimuma Rail Baltical sõitvate rongikoosseisude hooldus ja remont. Hetkel käib selle kogu Rail Baltica suurima depoo projekteerimine Reaalprojekti ja Nord Projekti ekspertide poolt, ehitustööde alguseks on kavandatud järgmise aasta esimene pool. Vaata lisainfot siit.
 
 
Saame tuttavaks Rail Baltica tiimiga
Sedapuhku räägib endast ja oma tööst uudiskirja lugejatega Rail Baltic Estonia liiklussüsteemide projektijuht Merilin Danquah.
 
Nimi – Merilin Danquah
Amet – projektijuht
Ülesanded – Liiklusjuhtimissüsteemide projekteerimise juhtimine RBE trassil ja kõikides peatustes. Liiklusjuhtimissüsteemid on väga olulised raudteeohutuse ja õigeaegse liikluse tagamisel. Koostöös spetsialistidega teistest Baltimaadest tagame, et Rail Balticale tuleb kõige kaasaaegsem ja parimate tehnoloogiatega lahendus.
 
Päritolu ja haridus – London South Bank University (bakalaureus); Brunel University London (magister); lisaks olen osalenud erinevatel ohutusalastel kursustel.
Suurim kiirus rongiga – Olen mitmeid kordi käinud rongiga Londonist Pariisi. Eurostariga London St Pancrase jaamast Pariisi on rongi kiirus 300km/h. Lisaks oli mul ka võimalus külastada Royal Navy laeva Šotimaal ja kogesin öörongisõitu Londonist Edinburghi. Caledonian Sleeper sõidab London Eustoni jaamast Edinburghi 7,5 tunniga ja rongi kiiruseks on 130-160 km/h. Nüüd ootan, et saaks ka RB öörongiga sõita.
 
Paelub RB juures – Olles elanud Londonis viimased 15 aastat, on mul väga hea meel, et kodumaale tuleb kiirraudtee ja ka mina saan sellesse oma panuse anda. RB on mastaapne ja keeruline projekt ning mulle väga meeldivad väljakutsed, kus saan oma teadmisi jagada ja ka iseennast arendada. Boonusena on RBE kollektiiv väga sõbralik, abivalmis ja kokkuhoidev ning on tekitanud minus tõelise tiimitunde.
 
 
Elanikud tutvusid RB trassialternatiividega Pärnumaal
 
28. aprillil toimus Pärnu maakonnaplaneeringu uuendamise infopäev, kus Pärnu linna ning Saarde ja Häädemeeste valdade elanikele tutvustati Rail Baltica peatuste ja raudteetrassi alternatiivide asukohti. Rajatava raudtee läheduses elavatele inimestele pakkusid enim huvi erinevad keskkonnaspektid ning peatuste võimalikud asukohad.
Rail Baltica Pärnu maakonnaplaneeringu ja KSH uuendamine puudutab umbes 40 km lõiku Pärnu ja Eesti-Läti piiri vahelisel alal. Uuendamine viiakse läbi riigikohtu 2020. aasta otsuse alusel tühistatud trassilõikudes. Kavakohaselt on uuendatud maakonnaplaneeringu avalik väljapanek tänavu juulis-augustis.
 
Lähemalt maakonnaplaneeringu uuendamisest siin.
 
 
Tõnu Grünberg: RB ei hakkagi kõigile meeldima, aga selle kasulikkuses keskkonna ja logistika vaatest pole kahtlust
 
Rail Baltic Estonia juht Tõnu Grünberg märkis Postimehes RB projekti edenemisest rääkides, et projektimeeskond ei loo endale illusioone, nagu hakkaks Rail Baltica raudteeprojekt  kõigile meeldima. "Samas oleme kindlad, et selle kasulikkus nii keskkonnasõbraliku ühistranspordina kui ka uue kaubalogistika kanalina saab üha selgemaks. Lisaks usun, et tänased oponendid istuvad ühel päeval Ülemiste või Pärnu terminalist rongile ja on selle võimalusega kokkuvõttes rahul," märkis ta.
Kaubavedude osas lisas Tõnu Grünberg, et juba praegu on transiidi- ja logistikasektori ettevõtete huvi RB vastu väga kõrge. Sealjuures on uute kaubakanalite kõrval üha määravam ka keskkonnajalajälg ja just raudtee suudab pakkuda kõige keskkonnasõbralikumat alternatiivi maanteetranspordile.