Rail Baltica projekti arenguid ning hetke tegevusi nii Eestis kui ka Kehtna vallas tuli tutvustama 6 liikmeline meeskond: Priit Pruul (kommunikatsioonijuht), Tiit Valt (põhitrassi projektijuht), Arto Lille (põhitrassi ja rajatiste vanemprojektijuht), Rauno Lee (kohalike peatuste projektijuht), Roland Müür (keskkonnajuht), Ingrid Lai (keskkonna vanemspetsialist).

Tunni aja sisse mahutati tulevase Rail Baltica raudtee rajamise üldine tutvustus, tutvustustati erinevate hangete ja projekteerimise hetkeseisu.

Eraldi toodi välja Rapla maakonda planeeritavad rajatised ja peatused. Ülevaade anti juba ehituses olevatest objektidest ja üles loetleti meie valla esimesed projektid, mis lähevad töösse. Üks esimesi projekte Kehtnas on Põlma viadukti ehitus ja peatselt alustatakse ka ökoduktide rajamisega. Ökoduktide varajane rajamine on oluline selleks, et loodus saaks ökoduktide piirkonnas kohaneda enne raudtee valmimist.

Lisaks rajatakse meie valla piires veel Velise jõesild, Ahekõnnu viadukt, Nõlva viadukt, Kärpla ja Selja ökodukt ning Kootja ökodukt-rohesild. Lisaks selgitati, et mida täpsemaks saavad keskkonnaga seotud uuringud, seda enam on selgunud vajadus rajada ka täiendavalt ökodukte või sildasid.

Küsimuste-vastuste osas said elanikud esitada endale muret tekitavaid küsimusi. Näiteks tunti huvi mürataseme üle, kui elumaja on ca 500-600 m kaugusel tulevasest raudteest. Väga põhjalike seletusi andis keskkonnajuht Roland. Aga põhiliselt jäi kõlama, et müra ja vibratsiooni tasemed ei saa olla suuremad kui nt. külmkapp kodus, täpsustavat infot on võimalik küsida ka RB meeskonnalt e-kirja teel. Müra häiringu hindamisel arvestatakse raudtee nn tippaja maksimaalse võimaliku liikluskoormusega (eeldatav tippaeg saabub ca 2046 a). Lisaks uuritakse ka mõjusid loomadele ja lindudele.

Veel tunti muret Eestimaa maavarade tuleviku üle ja kas meil ikka on piisavalt maavarasid või jääb pärast ehitust järgi vaid org. Selgitati, kuidas RB omalt poolt teeb kõik selleks, et projekteerimine ja ehitustööd lähtuksid ressursside säästlikust kasutusest, et ei toimuks liigset maavarade kasutust. Oluline on näiteks raudtee ehitusel ära kasutada ka nn üldehituseks mittesobiv pinnas näiteks ökoduktide jms ehitusel. Soovitati tutvuda „Rail Baltica ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuringuga", mille lingi leiab ka meie kodulehelt. Kodulehelt leiab lisaks täiendavat infot RB ehitustööde kohta ja ka lingi RB kodulehele.

 

Arutelu jätkus veel kohvitassi taga ja kindlasti tuleb sarnaseid koosolekuid veel mitmeid ja üks keskkonnamõjude hindamise aruannet tutvustav veel sellelgi aastal. Seega parim soovitus saab olla ise kohale tulla ja end projektiga kenasti kurssi viia.

 

Seily Sõgel-Raid

Kehtna Vallavalitsus