Külad

Kehtna valla külavanema märk
 
Kehtna vallas asub 1 alev, 5 alevikku ja 43 küla. Ühiskondlik-poliitilised muutused, tootmissuhete ümberkorraldamine maal ja ka inimeste elulaadis toimunud seniste tavade ning soovide muutumine on aastakümnete jooksul mõjutanud rahvastiku paiknemist valla territooriumil. Koos sellega asendusid kunagised keskused uutega, suurmajandite tingimustes suurenesid perspektiivituks kuulutatud äärealad.

 

Kehtna valla elanikkonnale võib eristada seitse tõmbekeskust – avalike teenuste tarbimise ja ka töölkäimise kohad, mis koos ümbritsevate omakandi küladega moodustavad nn. kandi – elanike sisemisel ühtlustundel ja piirkondlikul samastumisel põhinevad väiksemad piirkonnad:
 
  • Eidapere
  • Ingliste
  • Järvakandi
  • Kaerepere
  • Keava
  • Kehtna
  • Lelle
 
Ametlikult on valitud järgmised vanemad:
 
  • Eidapere alevik - Arne-Rannus Kaasma
  • Hiie küla - Reimo Aas
  • Ingliste küla- Kaisa Vahtmäe
  • Kalbu küla - Rait Verrev
  • Keava alevik - Seily Sõgel-Raid
  • Kehtna alevik - Tõnis Blank
  • Kumma küla - Koidu Archipov
  • Käbiküla - Mehis Oidsalu
  • Kärpla küla - Erki Siitan
  • Lau küla - Aare Hindremäe
  • Linnaaluste küla - Illar Olesk
  • Lokuta küla- Jaak Jõeveer
  • Metsaääre küla - Katrin Velleste
  • Nõlva küla - Airika Troost
  • Pae küla - Katrin Bortnik
  • Paluküla - Lauri Mölder
  • Põrsaku küla - Arne Ojasalu
  • Rõue küla - Mati Kutser
  • Saidapere - Kadi Lee
  • Saunaküla - Raivo Rebane
  • Valtu-Nurme küla - kohustäitja alates 14.09.22 Enel Hakmann

 

 

 

Uudised

« Tagasi

Riik toetab väikeelamute renoveerimist ja päikesepaneelide paigaldust 8 miljoni euroga

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium suunab sel aastal väikeelamute energiatõhususe toetamiseks kaheksa miljonit eurot, suurema tähelepanu all on seekord päikesepaneelide paigaldamine koos katuse või fassaadi soojustamisega. Samuti avaneb viie miljoni euro suurune päikesepaneelide toetus korteriühistutele.

„Väikeelamute omanikel võib renoveerimistöödega alustamiseks olla küll tahet, aga takistuseks võib saada finantsolukord, mistõttu aitab riik osa kuludest katta ning sellest võimalusest tasub kindlasti kinni haarata, sest energiahindade langust ei ole lähiajal põhjust eeldada," sõnas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt. „Leidsime väikeelamute toetusele juurde lisaraha, et tuua renoveerimise kõrval eraldi tähelepanu alla ka päikesepaneelid. Algselt planeeritud 3,7 miljonist eurost kujunes nii esimeseks etapiks 8 miljoni euro suurune eelarve. Kindlasti ei ole see aga kaugeltki piisav ja lisaks korterelamutele otsime seetõttu võimalusi toetada Euroopa Liidu uue rahastusperioodi vahenditest ja riigieelarvest ka väikeelamute renoveerimist."

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas märkis, et kõige odavam energia on säästetud energia. „Tervikliku rekonstrueerimisega on võimalik vähendada hoonete küttevajadust lausa kuni 70 protsenti. Oma energiasäästu võimalused tuleks üle vaadata kõigil hoonete omanikel ning kui vähegi võimalik, tasub investeerida maja soojustamisse ning korda teha tehnosüsteemid, sest nii on võimalik pikas perspektiivis majapidamisega seotud kulusid võimalikult väiksena hoida ning parandada ka oma kodu sisekliimat," ütles minister.

Väikeelamute rekonstrueerimistoetust saab EASi ja Kredexi ühendasutusest taotlema asuda märtsi lõpus. Seekord on senisest suurema tähelepanu all päikesepaneelide paigaldamine koos katuse või fassaadi soojustamisega. Hoone terviklikul rekonstrueerimisel on toetusmäär Tallinnas ja Tartu linnas 30% ja kuni 20 000 eurot, Tallinna ja Tartuga piirnevates omavalitsusüksustes 40% ja kuni 30 000 eurot ning mujal piirkondades 50% ja kuni 40 000 eurot. Hoone osalisel renoveerimisel on toetus üleriigiliselt 20% ja kuni 20 000 eurot ning päikesepaneelide paigaldamisel ja katuse või fassaadi renoveerimisel 30% ja kuni 20 000 eurot. Toetus on mõeldud majadele, mis on valminud enne 2000. aastat.

Aprillis avaneb ka korterelamutele päikesepaneelide paigaldamiseks mõeldud toetuse taotlusvoor. Toetuse saamiseks tuleb lisaks päikesepaneelide paigaldamisele korda teha ka paneelide alla jääv katus või fassaad, et energiasäästu suurendada. Toetuse täpsemad tingimused avalikustatakse märtsi jooksul.

Toetuste täpsemast korraldusest annab peagi teada EASi ja Kredexi ühendasutus.

Aastatel 2022-2027 toetab riik elamute energiatõhususe suurendamist vähemalt 366 miljoni euroga. Peamiselt läheb see raha korterelamute renoveerimise toetamiseks, kuid MKM otsib lisavõimalusi eramute energiatõhususe investeeringute soodustamise toetamiseks.